29. detsember 2013

Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 1

Lubasin juba suvel, et trükin arvutisse oma reisipäeviku ja pole nagu seda aega, viitsimist ja tahtmist varem tulnud peale. Nüüd selliste roheliste jõulude ajal pilte vaadates tuli kohe selline reisimise isu peale, et läheks kohe kui ... saaks ja oleks võimalus. Aga pean ootama ja seniks võtan ennast kätte ja kasutan jõulupuhkust ära ja vähemalt teen algust Prantsusmaa reisi meenutamisega. Arkolt sai ka luba küsitud ja tal polnud selle vastu midagi. Nii, et luban, et liiga isiklikuks ei lähe oma lugude ja muljete jagamisel.

On teisipäev, 23. juuli hommik 2013.aastal ja kõik reisiks vajalik on eelmistel päevadel korda aetud, sh kindlustus, autokindlustus, toiduvarud ja ülekanded maksete näol ning piisavalt on ka sularaha ja münte teemaksudeks, kohvipausideks ja piletiteks. Stardime Kakumäelt kl 10.40 ja võtame suuna Pärnu poole. Väljas on sooja 18 C ja keskpäevaks oleme suvepealinnas Pärnus, vana hea ja tuntud Kaubamajaka ees, kus teeme sisseoste ja tangime paagi diislit täis. Teekond jätkus Ikla piiripunkti suunas ja juba meid tabasid esimesed äpardused. Uulu tankla juures pumpame auto tagumist kummi ja valasime aknaklaasivedelikku ning tunnistasime fakti, et esimene pooltule pirn on oma tegevuse lõpetanud. Kl 14.40 ajal jõudsime Lätti ja peatusime, et välja lülitada mobiiltelefonide andmesidepaketid ja Arko eemaldas oma tahvlilt andmesidekaardi, mis on hirmsad rahasööjad. Elagu vabadus Facebookist ja Internetist. Puhkus saab alata, sest päike piilub pilvede vahelt ja ilm on juba veidike soojem 19,5 C ning tee kulgeb Riia suunas. Sinna jõuame veidi peale kl 16 ja otsime autoteenindust ja selle me ka leaime. Kuigi Arko jääb autosi ja jagab õpetussõnu, et teeninduses tuleb küsida vene keeles, ei usu mina ja pursin inglist. Noormees kutsub teise mehaaniku, kellega venekeeles suheldes saame loa sisse sõita ning pirn saab vahetatud. Juhhuu ja jätkame reisi Leedu suunas. Kolmandasse riiki jõuame juba kl 18.03 ja ilm on sama, mis meilgi. Kui oleme sõitnud 671 km, siis sätime ennast öömajale Statoli tanklasse, kus oleme peatunud ka aasta varem. Äratundmisrõõm ja suuri rekkasid on päris palju.
 Läti piiripunktis
 Riia autoteeniduses ja see hall ongi meie Wolkar.
Riia sillal

Kommentaare ei ole: