30. detsember 2013

Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 4

4. päev - 26.juulil 2013.
Öö läks kiiresti ja täiskõhuga, sest eelmisel õhtul söödud Burger Kingi burgerid olid maitsvad. Ärkasime koleda kolina saatel ja seda põhjustas prügiauto, mis teisaldas taarakonteinereid pudelitest tühjaks. Meie auto kõrval parkisid veel teisedki matkaautod ja see äratus sai alguse juba kl 6.15 aga uni oli hea ja magasime veel ning seejärel avastasime auto kõrval külalised. Tegemist oli 8liikmelise kambaga, kes võttis teki peal hommikueinet. Läksime teele ja leidsimne Shelli tanklas tualetid, mille kasutamise eest küsiti 0,70 eurot tasu, ja suuremat sorti dussiruumi, kuhu pääses ka ratastooliga sisse. Pesemisteenuse eest tuli välja käia 3 eurot. Aga see oli seda väärt ja mõnus olla ning saame teekonda jätkata Bremeni linna suunas, kuhu jõuame kl 11 ajal ja leame end vanalinnast, kus on avatud linnaturg, kus müüdi värsket kaupa, juustu ja trühvleid. Keskpäevaks on sooja 31 C ja kellademäng algas nii, et esmalt lõi suure kellatornikell ja sellele järgnesid teised kirikukellad. Kui sõidetud on 241 km jõuame linna, millel nimeks Gröningen, mida vaatleme autoaknast. 

Saksamaa jäi selja taha ja Hollandisse jõuame kl 14.45 ja meid võtab vastu kohutav paduvihm, mis on õnneks mööduv nähtus ja värskendav. Meid võtavad vastu tuulikud ja lambad ning ümbrust uudistades jõuame Amsterdami kl 18 õhtul. See kauaoodatud kanalite äärne linn on lahe ja rahvarohke. See linn on jalgratturite paradiis ning tundub, et jalakäijate jaoks on ikka ruumi minimaalselt, eriti veel ratastooliga liiklemiseks, kus kõnniteed kituskesed, treppide ja lillekastidega ümbritsetud, kuid peagi linna peal jalutades on kõrvaltänavatel ruumi liikumiseks lahedalt. Tuledes linn ja lillturg, kust ostame kaasa tulbisibulaid ja paar külmkapimagnetit ning sööme tänavanurgal putkast ostetud friikartuleid ketsupikastmega. Lahe on see linnaelu ja kanalite vahel jalutamine, mille käigus näeme paatmaju ja jalutame ka mööda Eesti Vabariigi saatkonna hoonest, kus lehvib meie sinimustvalge lipp. Rahvast oli igat värvi, rahvusest, oli paatide ja laevadega, jalgratastel ja isegi transvestiite kohtasime. Kui ninna lõi heina lõhn, siis teadsime millega tegu, olid need raamatutest loetud teemajad, kus sai kanepit kimuda. Sellest pahest jäime Amsterdamis puutumata. See linn oli selline vabameelne ja puhkajate ning muretute inimeste linn, kus tänavatekohvikutes kees elu ja inimesed sättisid end veini jooma. Otsisin viltuseid maju, mille eesmärk oli ülemised korrused ehitada veidike väljapoole, mis ajalooliselt võimaldas kaubakaste üles hoonetesse vinnata ja selliseid maju me leidsime sealt külluses. Lõbumajad olid suletud, kuid aimatavad oma olemuses. Autosse istusime peale jalutuskäiku, suveniiripoodide külastust ja ühe vinge auto teisaldamisest osasaamist lles kl 22 öösel ja sõites vaatasime erinevates toonides valgustatud majade fassaade. Öömajani jõudsime südaöösel ja olime piisavalt väsinud, et unne vajuda. Läbisõit oli sellel päeval 534 km.
 Hommik koos pikniku pidajatega.
 Bremeni linnaga tutvumas ja uudstamas ajaloolisi vaatamisväärsusi, kohates noorpaari ja jalutades linnas.


 Juust lõhnas hästi.
 Uus ja vana hoone kohtuvad.
 Liikluspiirangud Hollandis ja madalmaades.
 Kui meri hakkab maale peale tungima, siis lastakse tõkkepuud alla ja suletakse teed. Meil õnneks nii palju vett kaela ei sadanud. Autoaknad said märjaks ja vihma sadas piisavalt.

 Lehmad ja lambad ja tuulikud...

 Kohvipaus Hollandi kohvikus, mis sulges lõunapausiks uksed peale meie ostude sooritamist. Kõrval asus hotell, pood ja restoran. Õunapirukas oli nii nämma.
 Ja selline on see Amsterdam.



 Linn, mis täis kanaleid, paate ja paatmaju ning luiged liuglesid vees.
 Rattaid on palju ja tundub, et mõni on sellelt sõiduvahendilt omale varuosasid laenanud.


 Rünnakule, rännakule...
 Lilleturul





 Midagi lapsevanematele.

 See poiss tegi meile kartuleid.

 Ehhee leidsime Eesti lipu saatkonna hoonelt.
 ja majad olid viltu.


 Öövärvides taevas ja tuledes Amsterdam.

 Vabameelses linnas tundsin minagi end laterna all vabana ja õnnelikuna.
 Kartulid otse tänavakohvikust.
 Sellised lillepotid siis olid tänaval, mis Arko liikumises vaheldust pakkusid peale jalgrataste.


 Mõni mees jäi oma autost ilma otse pealtnägijate silme all. Ei tasu parkida ilma eelnevate liiklusmärkidega tutvumata.
 Väike vein ei tee paha, arvasid need noored, kui end jooma sättisid..
Tuuleveski nägin ka ära ja palju oli kaasaegseid tuulikuid.

Kommentaare ei ole: