Rannast, naisterannast, invarannast jne

Eile oli TV3s uudis Pärnu ranna naiste rannast, kus naised olid pahased, et inimesed ei märka silte ja mehed käivad piilumas. Kaja Must jagas seda saatelõiku ja kuulasin üle. Jutt oli, et naisterannas on käinud ka puudega lapsi. Saan aru, et kui suvel on rand nii ülerahvastatud ja kuna meil puuduvad invarannad nagu olen kohanud Belgias ja Prantsusmaal, kus on eraldi osa, kaldteega mereni ja abiks rannavalve töötajad, kes spetsiaalsete veeratastoolidega vette aitavad (2-3 inimesega), turvalises keskonnas ka veest välja ja pärast on võimalik käia dušši all, siis võiks pigem mõelda ka puuetega inimestele, et neil oleks võimalus kõrvalabiga vette saada, päevavarju all istuda ja nii ei oleks mingit probleemi. Praegune lahendus ei toimi. Seda kõike meil pole. Lapsepõlves oli Kloogarannas ka ala, kus olid naised ja peale seda mehed. Meil sinna asja polnud. Ei tea kas peaks tara ette ehitama, panna suuremad sildid või tegema juurde eraldi piiratud osa meestele. Selliseid passijaid võib olla igal pool ja selliste kiiksude vastu on raske võidelda. See randade probleem on olemas, sest igaühele ei meeldi olla rahvarohkes rannas. 
Samuti on probleem, et Eestis pole minu teada mitte ühtegi rannavalvega turvatud spetsiaalset invaranda, kus puudega inimene saaks ohutult parkida, vette minna rannavalve abiga ja ei aita siin üks saatja või abistaja. Laudteed on Pärnus ja Stroomis aga need lõppevad mitmed meetrid enne vett. Turvamist vajavad lisaks erivajadusega inimestele ka eakad, eriti olukorras, kus oleme vananev ühiskond ja seda saab ette näha. Tavaliselt ratastooliga liiva sisse minna ei taheta, sest see rikub tehnikat ja peale seda oleks vaja tooli hooldust. Ise käin Kakumäe rannas ja olgugi, et seal on invaparkimiskohti üle 5, siis randa pääseb, kuid liivast mereni mitte. Oleks aeg lisaks parkimiskohtade tekitamisest mõelda ka randade olukorra parandamisele, sh invawc-d, laudteed, rannavalve töökohustuste suurendamiseni liikumispuudega inimeste puhkamisvõimaluste kättesaadavuse suurendamisel. Euroopas on see tavaline, sest kui on turiste ja puhkajaid, siis ka need inimesed tahavad rannamõnudest ja jahutavast suplusest osa saada. Lisaks sellele on meie linna vaja vabaajakeskustena toimivaid basseine, et ostad päevapileti nagu Kalevi SPAsse ja siis saad ujuda, pesta, kohvikut külastada. Panen paar head näitlikku pilti. Muideks paari aasta tagune hispaania ranna kogemus oli see, et topless päevitajateks rahva seas olid vene turistid ja ei mingit erinevaid tsoone vaid ühiselt.  Ka puuetegainimestele saab teha randa eraldatud ala, kus oleks ruumi ja turvaline. 
Eestis, Pärnu rannas 2013.

 Belgias, 2013.aastal.

 Praantsusmaal, 2013 Nizzas.

 Itaalias, 2013 Genovas.