1. august 2014

Soomes elamisest ja puudetoetustest ilma jäämisest

Selline artikkel tänasest Postimehest. Paljud arvavad, et küll mujal on hea ja parem elu ja puuetega inimeste toetused ja pensionid kohe kõigil suurenevad, kui nad mõtlevad, et võiks mõnda ELi liikemsriiki elama asuda. Tundub, et mujal pole see elu midagi rohelisem ja toetused suuremad. On ka teistes maades töötuid ja kulutused suuremad võrreldes palkade suurusega. Aga selle artikli lõpetuses on pere endiselt arvamusel, et tagasi nad tulla ei soovi, kuid on kaneid, kes tulevad. Seal on veel ka kommentaar Eesti sotsiaalkindlustusametilt, mida tasub lugeda. Sarnane olukord võib tulevikus juhtuda ka selle töövõimereformiga, sest kui aktiivne pole ja Eestis ei ela, siis võidakse toetuse saamine peatada või lõpetada aga välismaal ilma kohaliku keeleoskuseta on samuti võõrtöölistel raske tööd leida ja millestki peab inimene elama.  

Soome kolinud naise pensionist kadus pea neljandik



Tütre juurde välismaale asunud pensionäril peatati puudetoetuse maksmine ja pisikesest pensionist võetakse tulumaks täies ulatuses maha. 

Soome kolinud naise pensionist kadus pea neljandik (70)

Tütre juurde välismaale asunud pensionäril peatati puudetoetuse maksmine ja pisikesest pensionist võetakse tulumaks täies ulatuses maha. 
Toas omadel jalgadel, väljas rulaatori abiga liikuv Helmi jäi pärast kahe poja surma üksikuks pensionäriks. Ainukene lootus – tütar Tiia – elab Soomes (nimed muudetud – toim). Et aina raskemaks muutuva eluga toime tulla, otsustas Eestis 363-eurost pensioni saanud naine kolida Soome. Eesti seaduse tähenduses mitteresidendiks muutunud Helmi sai esimesel Soomes elatud kuul paraja üllatuse osaliseks – uus igakuine pensionisumma, mida Eesti riik talle ka edaspidi maksab, on nüüd 21 protsenti väiksem – 287 eurot.
Tiia on Soomes elanud kümme aastat. Ema Eestist ärakolimise plaan tekkis pärast seda, kui Tiia vend suri. «Vendadest teine suri minu Soomes elatud aja jooksul, esimene vend paar aastat enne minu sinnakolimist. Ühesõnaga, olen ema ainus laps ja kuna ema ei saa üksi hakkama, pakkusin talle võimalust kolida Soome,» selgitas Tiia kolimise tagamaid. Üsna pea, kui Helmi Helsingisse elukoha sai, teavitas ta ametlikult oma kolimisest ka kohalikku omavalitsust. «Kohe, kui teade oli edastatud, vähendati ema järgmise kuu pensioni 21 protsenti. Vaene ema on täiesti masendunud ja ei saa aru, miks tema vaevaga välja teenitud niigi väike pension nüüd õhemaks kraabiti. Antud situatsioonis oli ema valiku ees – puudega pensionärina polnud just lihtne Eestis üksi hakkama saada,» rääkis Tiia teda ja tema ema tabanud olukorrast lähemalt. «Sügisest hakkab mul kool ja siis tuleb töökoormust vähendada, kuid sellega muutub ka palk väiksemaks,» jutustas Tiia, kes praegu teenib 12,50 eurot tunnis, mis teeb suvekuudel parimaks brutoteenistuseks 2000 eurot kuus. Kätte jääb sellest rahast 1630 eurot. Töötu mehe metallitööliste ametiühingusse kuulumise eest saadav igakuine 580 eurot ning ema 287-eurone pension kokku teeb Tiia pisut murelikuks.
Sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts ütles, et Eesti tulumaksuseaduse järgi on riiklik pension maksustatav tulu. «Tulumaksuseadus rajaneb residentsuse printsiibil ja liigitab maksumaksjad kahte rühma: Eesti residendid ja mitteresidendid. Kui Eesti pensionär elab Eestis (resident), on tema pensionist 210 eurot kuus tulumaksuvaba ja 21-protsendilise tulumaksuga maksustatakse üksnes seda summat ületav osa,» selgitas Tonts. Samas mitteresidentide pension on Tontsi sõnul maksustatav alates esimesest eurost. «Seda aga juhul, kui riikidevaheline topeltmaksustamise vältimise leping ei sätesta teisiti. Eesti ja Soome vahel on sõlmitud tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping,» märkis ta.
«See leping sätestab piirid, mille ulatuses kumbki riik teise riigi residendi tulu maksustada võib, ning kehtestab ka reeglid topeltmaksustamise vältimiseks. Maksuleping annab Eesti sotsiaalkindlustust käsitleva õigusakti alusel makstava pensioni maksustamise õiguse ainult Eestile. Kuna Eesti tulumaksuseaduse järgi on pension maksustatav tulu, siis peetaksegi Eesti pensionist kinni 21 protsenti isikutel, kes elavad Soomes,» ütles Tonts.
Lisaks pensioni vähendamisele imestab Tiia, miks võeti emalt ära Eestis väljastatud puude staatus ja sellega kaasnenud igakuine rahaline hüvitis. «Nõustusin emale elamisloa taotlemisel tingimusega, et ei hakka Soome riigilt emale elatisraha küsima. Pean teda ise ülal pidama. Kuid rohud on siin ju kallimad ja elamine ka, seetõttu on iga euro abiks, antud juhul kaotab ema oma kuusissetulekust pea 100 eurot,» on Tiia nördinud.
Tontsi sõnul ei kuulu puudega inimesele makstav toetus Euroopa Liidu määruse alusel teise riiki eksporditavate hüvitiste kategooriasse, see tähendab, et «oma olemuselt on puudega isikule makstav toetus abivahendiks konkreetses elukohariigis hakkama saamiseks», selgitas Tonts.
«Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratakse ja makstakse puudetoetust Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulusid põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral,» lisas Tonts.
Kuna ema tulud tema kulusid ei kata, ei jäänud Tiia sõnul neil esialgu üle muud, kui elamiskulusid koomale tõmmata. Esialgu ema eraldi korterisse elama paigutanud Tiia otsustas nüüd, et rahasäästvam on kolida kokku väiksemale pinnale. Töötu elukaaslane Aapo ja pensionärist ema on nüüd mõlemad Tiia ülalpidamisel, kes töötab kohalikus hooldekodus, igal võimalusel ületunde tehes. «Saladuskatte all võin öelda, et kord kuus käime Eestist süüa ostmas suuremas koguses ja hoiustame seda siis sügavkülmakirstus. Nii me hakkama saamegi,» rääkis Tiia, kelle majapidamistuludest pool läheb elukoha ülalpidamiseks. Eestisse naasmist ei ole Tiia hetkekski kaalunud. «Ma olen end viis aastat koolitanud hooldusasutustes töötama ja et ma nüüd läheksin Eestisse kahe ja poole euro suuruse tunnipalgaga tööle – tänan väga, ei!» on Tiia otsustuskindel. 

Kommentaare ei ole: