13. august 2014

Töövõimereform lükkub edasi koos parandustega

Suvi on toonud uudise, et kavandatav töövõimereformi on plaanis pool aastat edasi lükata ja ka lisanduvad muudatused. Selline suvesoe info siis on avalikkusele teatavaks tehtud. Hea teada, et kuulda võetakse ka puuetega inimeste endi ettepanekuid. 

Kui tööandjad on teadlikkumaks muutumas, avalikkusele on palju selgitustööd tehtud ja ka erinevaid toetuseid on lisandumas, siis minu arvates on nüüd vaja neid töövõimekaotusega inimesi, kes on valmis tööle minema ja tööd tegema, siis on vajadusel leida koolitamise kohad, kursused, pakkuda ümberõpe ja autojuhilubade koolitust. Kõikidele pole vaja pakkuda teenuseid, kuid paljusid võib toetada tööle saamisel toetused ning vajalik haridus, koolitus, tugi jne. 

Töövõimereform jõustub plaanitust hiljem
Täna hommikul andsid riigikogu koalitsioonifraktsioonid üle töövõimetoetuse seaduse muudatusettepanekud, millega soovivad edasi lükata töövõimereformi jõustumisaja ning suurendada sissetuleku piiri, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema.
Koalitsioonifraktsioonid lükkasid töövõimetoetuse seaduse jõustumisaja edasi poole aasta võrra. Töövõimetoetuse seadus plaanitakse vastu võtta sügisel, kuid see hakkab muudatusettepaneku järgi kehtima 2016. aasta 1. jaanuaril.
Teise olulise muudatusena tõsteti sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadustega töötajate toetust vähendama. Kui esialgu pidi piiratud töövõimega inimese toetus hakkama osaliselt vähenema peale seda, kui ta teenib 641 eurot kuus, siis muudatusettepaneku järgi hakkab sissetulek vähenema peale 90-kordset päevamäära, mis on 2015. aastal 960,3 eurot. Seega saavad tulevikus töövõimetoetust ka keskmist palka teenivad inimesed.
90-kordse päevamäära korral kaob osalise töövõimega inimese töövõimetoetus täielikult siis, kui ta sissetulek on 1325,2 eurot. Puuduva töövõime korral kaob toetus ära siis, kui inimene teenib 1600,5 eurot kuus.
Muudatusettepanekuga pööratakse enam tähelepanu erivajadustega töötajate lisakulude katmisele. Inimeste töövõimet hakkavad hindama töötukassa töötajad, kes on saanud selleks vastava koolituse. Vajadusel võivad nad töötaja suunata arsti juurde, misjuhul hüvitab töötukassa vastuvõtul käimisega seotud lisakulud, eelkõige eritranspordi ja viipekeele tõlgi kulud.
Fraktsioonid tegid ka ettepaneku lisada töövõimetoetuse programmi töölesõidu toetus, millega soovitakse hüvitada lisakulud, mis tekivad töötajal, kes ei saa puude või terviseseisundi tõttu ühistranspordiga tööl käia. Toetust plaanitakse maksta tähtajaliselt (esialgsete arutelude põhjal 12 kuud) tööle asumisest ja selleks väljatöötatava ühikuhinna alusel (summa kilomeetri kohta, määratledes maksimumsumma ühe päeva kohta). Toetust hakatakse välja töötama koostöös töötukassaga.
Töötukassa hakkab 2015. aasta algusest koolides (sealhulgas koolides, kus õpivad erivajadustega õpilased) 8.–12. klassi õpilastele korraldama töötubasid, kus tutvustatakse tööturuga seonduvaid teemasid, töötukassa teenuseid ja valmistatakse noori ette tööotsinguteks.
Vähenenud töövõimega inimeste töötamise programmi lisatakse eraldi tegevusena töötukassa mobiilne nõustamine, mis on suunatud vähenenud töövõimega noortele, kes õpivad kutse- või kõrgkoolides. Mobiilse nõustamise sisuks on noorte teavitamine ja nõustamine tööotsingutest, mille käigus tutvustatakse tööturu olukorda, kohalike tööandjate võimalusi ning töötukassa töölesaamist toetavaid teenuseid.
Valitsus plaanib selle aasta 31. detsembriks koostada vähenenud töövõimega inimeste avalikku sektorisse tööle võtmise kava aastani 2020. Kava järgi võetakse aastaks 2020 avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.
Muudatusettepanekud väljatöötanud töörühma liikmed on Rein Aidma, Jüri Jaanson, Urmas Kruuse, Helmen Kütt, Kristen Michal, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Indrek Saar, Rannar Vassiljev.

Tsahkna: erivajadustega inimeste jooksutamine tuleb lõpetada

Täna andsid riigikogu koalitsioonisaadikud sotsiaalkomisjonile üle ühised muudatused töövõimereformi eelnõule, millega lükatakse poole aasta võrra edasi seaduse jõustumisaeg ning tõstetakse sissetuleku piiri, millest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees, IRLi fraktsiooni liige Margus Tsahkna leiab, et seaduseelnõu on endiselt poolik ega võta arvesse paljusid puudusi, mida erivajadustega inimeste esindajad on nimetanud. «Probleeme on üritatud natuke tehniliste lahendustega siluda, aga põhiprobleeme, millele on pööranud tähelepanu kõik puuetega ja erivajadustega inimeste organisatsioonid, pole lahendatud,» märkis Tsahkna.
Tsahkna näeb olulise murekohana seda, et erivajadustega inimestele luuakse juurde veel üks hindamissüsteem lisaks sellele, mida nad juba praegu läbima peavad. «Töövõimet hakatakse hindama töötukassas, puuet hinnatakse jätkuvalt sotsiaalkindlustusameti poolt, abivahendid määratakse eraldi komisjoni poolt, rehabilitatsiooniks on eraldi süsteem,» loetles ta. «Valitsus võiks võtta aja maha ja need ühendada – see võiks olla ühe peatuse poliitika, sest inimest, kellel on oma erivajaduste pärast niigi keeruline ühiskonnas hakkama saada, teda jooksutatakse nii hullult, et ma arvan, et isegi täiesti terve inimene ei oleks võimeline selles süsteemis hakkama saama.»
Tsahkna sõnul on positiivne, et seaduse jõustumisaeg lükati edasi. «Järelikult on hakatud aru saama, et jõuga ei ole võimalik lollust ellu viia,» ütles ta. «Meil on olnud sotsiaalkomisjonis väga palju kohtumisi erinevate organisatsioonidega ja kõik on väga selgelt öelnud, et palun peatage see lollus. Teeme asja korralikult, sest võib-olla on meil ainult üks kord võimalus kasutada sotsiaalvaldkonna arendamiseks nii suures mahus Euroopa Liidu struktuurfondi raha. Praegune plaan ei ole isegi kriitikat väärt.»
«Ega need muudatusettepanekud pole tulnud kabinetivaikuses,» lausus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni liige Heljo Pikhof. Ta rõhutas, et eelnõu muudatusettepanekud on tehtud huvigruppide vajaduste põhjal. Puuetega inimeste koda ja erivajadustega inimesed kritiseerisid enim liiga madalat sissetulekupiiri, millest alates hakatakse töövõimetoetust vähendama – esialgu oli selleks planeeritud 641 eurot. Nüüd tõsteti piiri keskmise palgani.
Teine seaduseelnõu oluline siht on see, et avalik sektor näitaks erivajadustega inimeste palkamisel eeskuju. Selleks plaanitakse 2020. aastaks võtta avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.
Margus Tsahkna tõi töövõimereformi suurima puudusena välja selle, et riik ja omavalitsused ei suuda pakkuda erivajadustega inimestele sotsiaalhoolekandeteenuseid. «Kõik puudega inimeste organisatsioonid on öelnud, et töövõimereform ei hakka tööle ilma reaalsete teenusteta, mis aitaks nende elu normaalsemaks muuta, mis aitaks neid tööturule ja mis aitaks neid üldse liikuma või ühiskonnaga suhestuma,» nentis sotsiaalkomisjoni aseesimees.
Heljo Pikhof juhtis aga tähelepanu, et nende probleemidega tegelemiseks plaanitakse muuta sotsiaalhoolekande ja tööturuteenuste ja -toetuste seadust, mis on töövõimereformi eraldi osad ja mis tulevad riigikogus sügisel esimesele lugemisele. Pikhof tõdes, et erivajadustega inimestele tekitavad praegu enim muret rehabilitatsiooniteenused, mis ei jõua alati abivajajateni. Sageli saavad inimesed kasutada neid teenuseid, mida neile pakutakse, mitte selliseid, mida nad hädasti vajaksid. Ka sellesse seaduseelnõusse on Pikhofi kinnitusel juba muudatusettepanekuid tehtud.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ütles, et töövõimereformi jõustumisaega lükati edasi sellepärast, et muutusteks põhjalikumalt ette valmistuda. «Töötukassa ütles selgelt, et neil oleks vaja vähemalt aasta reformi rakenduse ettevalmistamiseks. Kuna seadus võetakse sügisel vastu, siis oleks mõistlik jätta sinna puhveraeg, et jõustumise tõttu ei jääks inimesed kohe reformi alguses hammasrataste vahele, vaid kõik oleks võimalikult hästi ette valmistatud,» kinnitas Kruuse.
Pikendatud aja jooksul valmistatakse muu hulgas ette vajalikud teenused, töötukassa võtab tööle juhtumikorraldajad, keda tuleb koolitada, ning otsib töötajaid, kellel on endal olnud vähenenud töövõime kogemus.

Kommentaare ei ole: