24. oktoober 2014

Teabepäeval tutvustati töövõimereformi

16.oktoobril, kell 15 toimus Tallinna Puuetega Inimeste Koja tegevuskeskuse saalis töövõimereformi puudutav teabepäev. Teabepäeval esines Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. Kuna töövõimereform on väga mahukas keskendume tähtsamatele teemadele, mis puudutavad inimesi enam.

Eestis on algamas töövõimereform, mis loob uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Loe lisaks:  http://www.sm.ee/et/toovoimereform

See töövõimereformi ümber käiv kära on väga mitmekülgne ja kuna infot tuleb erinevatelt osapooltelt, siis panin kirja need mõtted, mida saalis kuulsin. Minu arvamus on, et puuetega inimeste töötamise teema on endiselt aktuaalne ja minu arvates on parim vahend vaesuse vastu töö. Töötasu peaks olema selline, mis motiveeriks inimest töötama, mitte tööle peale maksma lisakulutuste näol. Kurb tõsiasi on see, et paljud puudega inimesed ei ole valmis tööturule minema, sest puudub haridus, kutseoskused ja eesti keele oskus ning ei olegi enam palju sellist lihttööd, mida teha. Ka minu küsitlusest tuli välja, et inimesed soovivad tööd leida nt majahoidjana, valvurina, turvamehena, kuid need ametid ei sovi sageli liikumispuudega inimestele. Kui võimalik, siis tasub ümberõppida, (kutse-, kesk- või kõrg-) haridust saada, sest põhiharidus pole piisav. Kahjuks plajude tervis ei võimaldagi täiskohaga töötada aga on ka neid, kes saaksid tööturule siseneda ja siis saaks töötukassa ka tehe tööd, et tööandjad selleks valmis oleksid. Kohandamist ja teenuseid ei vaja mitte kõik inimesed, tähtsam on suhtumine ja mõlemapoolne valmisolek.
Töötukassa osutab teenuseid nii töötutele kui ka töötavatele inimestele ja teenuseid on erinevaid (nt töövahendus, nõustamine, osalemine tööotsingu infotubades jne). Tulevikus on planeeritud juurde töövõime hindamine, st inimene esitab taotluse, mis edastatakse juhtumikorraldajale. Sealt liigub edasi ekspertarstile, kes on töötukassa lepinguline partner. Eelnõus ei ole sees, et juhtumikorraldaja hindab töövõimet. Nemad selgitavad aga ei otsusta, arst saadab või annab juurde terviseandmed ja välja tuua millises eluvaldkonnas on takistused, on hindamisskaala, mille alusel hinnang kujuneb. Võib juurde küsida teistelt spetsialistidelt siis, kui arstilt saadud ja inimese enda hinnang on erinevad, siis ekspartarst otsustab ja vajadusel kutsub enda vastuvõtule. Testid, kaasatakse meeskonda erinevaid spetsialiste (nt tegevusterapeut, kliiniline psühholoog vms). Siis liiguvad andmed tagasi töötukassasse, kus tehakse otsus. Taotlusega koos saab täita ka puuderaskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse ja täita avalduse toetuse maksmiseks, kuid siis oleneb kui suur on toetus: 0, kui töövõime on olemas, osalise töövõime korral on toetus 180 eurot ja puuduva töövõime korral 320 eurot kuus. Otsusest edastatakse töötukassale seletatav osa, nt kuidas terviseseisund inimese tegutsemist mõjutab, mida ta saab teha ja mida mitte. Kui inimesel on osaline töövõime, siis on aktiivsusnõuded – inimene otsib töökohta, siis millised on tema oskused ja töötukassa otsustab millist tööd pakkuda. Novembrist alustatakse pilootprojektiga, mis kestab 1 aasta ja selle käigus testitakse 300 erineva probleemiga inimest, sh 100 on tänased arvel olevad tööd otsivad kliendid, osa sotsiaalkindlustusametist, need kes taotlevad korduvalt puuet ja töövõimetust, 1/3 on MTÜdest leida vabatahtlikke, kes sobivad erineva puudeliigiga inimesed ning testida kas taotluse vorm võtab arvesse erinevaid vajadusi, nt psühhiaatrilisi jmt.
Tööotsijate nõustamine. Mõte on see, et kes kohal käivad, saavad nõustamist ja tuge, seadus ütleb, et 1 kord kuus tuleb kontakti saada. Kuid võib ka määrata sagedamini kutsuda. Inimesed on saanud abi ja paremini liikunud tööle. Kasutusel on ka tööotsingu e-päevik, klient vastab ja saadab oma konsultandile tagasisidet, 3 kuud võib kasutada (nt teenustel, koolitustel, praktikal). Reformiga on planeeritud, et lisandub ka telefoni teel ühenduse võtmine, et erivajaduse või liikumisraskuste korral, et inimesed saaksid vajalikku abi.
Koostatakse inimesele individuaalne tööotsimiskava, mis on kahepoolne kokkulepe ja sisaldab takistusi, tugevusi, tegevusi ja samme, mis on jõukohased, saavutatavad. Nõustaja otsustab millised teenused on vajalikud. Töötukassas on täna tööl konsultandid ja tegelevad nendega kes kiiremini tööle saavad, juhtumikorraldajad tegelevad keerulisemate juhtumitega, mitmeid probleeme, vajalik teha võrgustiku tööd, nt kohtuda KOViga, tööandjatega. Neil on vähem kliente. Reformi survel lisandub rohkem kliente ja vajadus uute juhtumikorraldajate järele, puuetega inimesi ja töövõimetuid teenindavad juhtumikorraldajad. Küsimus on, et mis on need oskused, teadmised, mis peavad olema, kust inimesi saada ja kust kolitusi.
Aktiivsusnõuded. 1) tegevused, mis on kokku lepitud, täitmine ja osalemine;   2) kokkulepitud nõustamised, 3) sobiva töö vastuvõtmine, seda mida suudab teha, kuhu ligipääse. Siiani on need olnud üksikjuhtumid, kui inimene ei täida  kokkulepitut, ilma igasuguse põhjuseta ei soovi töötada. Oluline on õiguste ja kohustuste tasakaal, inimene peab tegema koostööd, siis ei lõpetata toetuse maksmist. Tööturuteenuste programm 2016-2020, mis tuleb kinnitada 2015, lisanduvad uued teenused (tööandjate nõustamine ja koolitus, tööalane rehabilitatsioon, kaitstud töö, mobiilne nõustamine, kogemusnõustamine, töölesõidu toetus. Täiendus: kohandused, nt kui inimene töötab kodus, praegu on see FIEdel, palgatoetus vähemalt 12 kuule, praegu 6 kuud, tööandjale koolituskulude hüvitamine 50% kuludest, põhjus miks ei kasutata on see, et ettevõtted on väikesed ja saab hüvitada, kui tööandja korraldab ise koolituse ja on vajadus kutsuda viipekeele tõlki ja siis lisakulud kinni maksta.

Järgnesid küsimused kohalolijatelt ja vastused. 
Puuetega inimesed on sel aastal hakanud aktiivsemalt pöörduma, kohandamisel individuaalsed lahenduste tööle saamine, nt tugiteenused, isikliku abistaja teenus, lisaks invatransporti ja praktikal osalemist.
Tugiisik. Kuni 1000 t, üks aasta, vajadus jääb ka peale seda, lõpu piiri ei olnud pandud, kuni 25% tööajast. Tugiisik. Töökaaslane, pereliige, tulevikus võiks olla nt teine füüsiline isik, nt MTÜ koolitab ja ostab vahendust.
Vabatahtlik töö. Palgatööks ettevalmistav, aitab aktiivsust hoida, avastada mida oskan, mis tuleb välja, võimalus saada kogemust, leida uusi sotsiaalseid suhteid, saada tööle võrgustiku kaudu. Töötukassa toetab stipendiumiga, sõidukulude kompenseerimisega.
Rehabilitatsioon – 1) sotsiaalne rehabilitatsioon Sotsiaalkindlustusameti kaudu, 2) töötukassa kaudu tööalane rehabilitatsioon neile, kellele on määratud osaline töövõime.
Kaitstud töö – töötukassa pakub ajutiselt, neile kellel on potentsiaali liikuda edasi avatud tööturule, vajavad tuge pikaajaliselt. 3 etappi: erinevate tööandjate juures, potentsiaalsetele ettevõtetele, töökeskuses või töötoas.
Hinnatakse sobivaid oskuseid, nt Tartus Iseseisva Elu keskuses, Astangul jne, kuni 4 kuud.
Töötamine töökeskuses või tööandja juures. Pidev juhendamine, väiksem töökoormus, töölepingu alusel töötamise korral makstakse vähemalt miinimum tunnitasu. Täna inimesed ei suuda sellist tasu välja teenida, siis tuleb vahe kinni maksta, nt kui inimesed ei ole suutelised avatud tööturule edasi liikuma.
Avatud tööturule liikumisel peaks tugi jääma 2 aastaks. Tegevustubades peaks olema teenusel kompleksne hind, pearaha, mis arvestaks kulutusi. Kaitstud töökeskused peaksid olema hästi toimivad. Kooliõppepäeva sisene praktika võiks olla haridusteenuse osa.
2015 hakkame pakkuma karjäärinõustamist kõigile tasuta.
Töötasu + pension praegu lage ei ole. Töövõime toetuse on toetuse suuruseks 320/ 180/0 (vastavalt töövõime puudub, osaline töövõime, täielik töövõime), siis alati ei maksta. Kui töötasu on üle 1325 osalise töövõimega inimestel, siis toetust ei maksta, alates 960 eurose töötasu puhul hakatakse töövõimetoetust vähendama nii, et mis ületab, siis alates 1 eurost.
Kui inimesele antakse hinnang, et töövõime puudub, siis ei rakendata aktiivsusnõudeid ja töötamise kohustus puudub. Kui inimesel on osaline töövõime, siis rakenduvad aktiivsusnõuded ja inimene peab kas õppima, töötama, last kasvatama, olema puudega inimese hooldaja, ettevõtja jne. Hinnang jääb, ravikindlustus säilib, on seotud hindamisega. Toetust hakatakse maksma siis, kui on töötuna kirjas, kui inimene ei ilmu välja, siis püüame selgust saada.
Vaidlustamine – hindamise otsust saab vaidlustada ja saab uuesti ümber hindamist taotleda. Oluline on see, et kui puudega inimesega räägime, siis esinen sõnum on inimese huvid, ootused ja mida inimene teha saab.
Töötukassas töötab puudega inimesi, hetkel teame 8 inimest. Puudega inimesed on kohusetundlikud ja parimad töötajad. Inimestel on õigus valida sellist tööd, milleks süda kutsub. Paljud ei ütle, et neile on töövõimetuspension määratud ja see tuleb välja siis, kui inimene teeb avalduse lisapuhkuse saamiseks (töövõimetuspenisoni saajatel on õigus TL seaduse saada 35 kalendripäeva puhkust). Töökohti on, kuid on oluline, et puudega inimene selle töökohaga, tööandjaga kokku saab.
Koolitused, kursused – kui inimene õpib, siis on õigus toetust saada.
Eelhindamine – praegu on SKA lehel olemas vorm, mille alusel hindamist hakatakse teostama aga see on tööversioon, mida muudetakse. Tööalasel rehabilitatsiooniteenuse vajaduse otsustab töötukassa juhtumikorraldaja: mida peaks tegema, mida muutma, inimene valib asutuse ja täpsustab. Praegu on plaani alustada küsimustiku testimine, spetsialistide koolitus. Nt kui tööealine inimene taotleb töövõimetuspensioni ja puuet, siis tehakse ka hindmaine, siis ühe taotluse alusel täidetakse 2 erinevat küsimustikku.
Kui inimene saab tööle ja vajab hindamist, siis pöördub töötukassa poole ja taotleb hindamist, Võib olla vajab midagi muud. Muutub see, et kui täna on õigus saada rehabilitatsiooniteenust puudega inimesel, siis tulevikus toimub hindamine vajadusepõhiselt, enne puude taotlemist, ja selgitatakse välja mida inimene vajab, nt psühholoogilist nõustamist, abistajateenust. Kui inimene vajab abi ja toetust, siis see selgub eelhindamise käigus.
Minu ettepanek oli, et sellele hindamise ja küsimustiku juurde tehtaks ka vene keelne tõlke versioon, sest neid küsimusi on keeruline, nt meil tõlkida. Inimesel endal on ka lihtsam vastata ja arusaadavam, mida mõne küsimusega temalt teada soovitakse.
Veel küsisin, et kas töötukassa töötajad on mõelnud, et mis saab nendest inimestest, kes tulevikus osutuvad hindamise alusel töövõimeliseks. Neile ei maksta toetust, kaovad sotsiaalsed garantiid ja inimene saab registreerida töötuks võrdselt teistega.
Probleem on kindlasti ka minu sotsiaalnõustamise praktikas ette tulnud juhtumiga, kus inimesele antakse 2 aastaks jalatrauma tõttu 60% töövõimetust. Inimene on FIEna eraettevõtja, kuid selle trauma tõttu ei saa ta enam metsas rasket füüsilist tööd teha. Nüüd kui inimesele töövõimetuspensioni või uue korra alusel tunnistatakse/ hinnatakse ta töövõimeliseks, siis tekib kohe kohustus hakkata maksma sotsiaalmaksude ettemakseid. Kust inimene selle raha võtab, kui ta pole võimeline elatist teenima. Sellised ongi need elulised küsimused. Loodan, et ka nende olukordade peale mõeldakse ja tulevikus tegutsetakse juhtumi- ja vajadusepõhiselt. Kui toetust ei määrata, siis jääb inimene kuu alguses rahata ja millest ta siis elab ja makse maksab?
Selline oli siis minu kirjapandu kohapeal viibides. Tore oli see, et osalejatel jagus rohkelt küsimusi ja enamuses küsimustele me vastused saime. Kuigi jah, pole seadust ja see jutt on siiski see, mis on hetkeolukord. Asjad võivad muutuda ja tõenäoliselt viiaksegi parandusi sellesse uude töövõime hindamise seadusesse sisse.

Kommentaare ei ole: