18. märts 2018

Meie reisiblogi: Veneetsiast Šveitsi 10

On neljapäev, 30.juuni 2016. Öised seiklused Austriast Saksamaale jõudsime pimedas. Meile asus sappa üks masin, mis sõitis meie järel ja sõitis meist mööda ja auto tagaklaasile ilmus tekst: toll, peatuge ja järgnege. Sõidutas meid esimese teepeenra äärde ja auto jäi seisma. Pidasime auto kinni ja jäime ootama. Autos väljus 3 tolliametnikku, T-särkides ja neis üks esitas ametitõendi ja kontrollis meie dokumente, teised palusid avada auto kõik uksed ja pakiruumi ning otsisid auto läbi. Taskulambiga valgustati kõik istme vahed ja praod läbi. Mul oli nii hirmus olla, kuigi olime rahulikud ning saime aru, et võõra numbrimärgiga ja öisel ajal liikuv masin vajab praeguses pagulastekriisi ajal rutiinset kontrolli. Veel küsiti meilt, et kust tuleme ja kuhu läheme ja millist kaupa ostsime. Ega meil ei ole kaasas keelatud asju. Selgitasime, et meil on ainult isiklikud asjad ja mõned suveniirid. Küsisin, et kas kõik OK! noogutasid, jätsid hüvasti ja lahkusid oma autosse. Jah, mulle ei meeldi need pikad õhtud, mis lausa öösse venivad. Arutaisme Arkoga, et huvitav oli see, et nad ei olnudki suveajal vormiriietuses. Terve öö sadas.
Hommikul ärkaisme ja ootasime, et sadu vaibuks. Täna sõime saksapärast hommikusööki munaputru peekoniga. See maitses hästi ja oli mõnus amps peale crossantisid. Kella 9 paiku asusime teeele 669 km kõrguselt. Eesmärk oli jõuda Münhenisse ja sinna me ka kl 11 paiku jõudsime. Sõitsime autoga kesklinnas kui ma järsku märkasin ZOO silti ja rääkisin Arko ära ja läksime loomaaeda. Loomaaia pilet oli täiskasvanule 14 eurot aga ma kauplesin pensionitunnistustega soodustust ja saime endale 10 eurosed piletid. Armas loomaaed oli, selline kompaktne, vanaaegne ja roheline. Üle 10 päeva kuulsime eesi keelt, sest meie ees oli noor pere, 2 lapsega. Loomadest olid ahvid, sebrad, kaelkirjakud, ninasarvik, flamingod, kängurud, delfiinid, akvaariumid ja kilpkonnad. Tähelepanu väärne oli see, et loomaaias käis palju lastegruppe. Igal rühmal väärvusega nokamütsid peas.  Peale loomaaeda läksime linna ja otsisime parkimiskohta, kuid seda oli raske leida. Lõpuks loobusime tasuta invaparkimiskohast ja parkisime tasulisele kohale, kuid ma jäin hätta müntide sisestamisel, sest seal oli mingi imelik süsteem ja minutite arvestusega. Nägin meie vahetus läheduses ühte meest ja palusin tal abi. Selgus, et 2 tundi parkimist on 5 eurot ja 12 miutit oli 0,50 eurot.
Käisime linnas ja Arko viis mind õllekasse. Ta oli seal kunagi varem koolipraktikal ajal käinud ja tahtis mindki sinna viia, Koha nimetus oli Hofbräuhaus ehk HB.
Õlu ja lõunasöök maitses hea. Selline nostalgiline koht, palju melu, elav muusika ja õllemängud.
Sõidame ja teed näitab GPS. Nii sõidame Saksa-Poola piirini ja teeme söögipausi. Kl 14.20 jõuame Poola ja jätkame õsitu mööda kiirteed. Saksa loomaaias oli suur läbipaistev kast, kuhu inimesed saavad oma vanad telefonid panna, et siis ahvidel ka mängimiseks ja matkimiseks mobiilid on. Eks ahvid ja muud loomad jälgivad sanuti inimsi, kes neist pilti teevad ja telefoniga räägivad. Eks taha nemadki seda teha. Zürichis nägime jalgratturit, kes sõitis ja teise käega oli telefonis. On ikka osavad inimesed. Nägime ka sellel tasulisel kiirteel ühe koledat avariid, kus mees oli põlvili ja palvetas kiirteel käed taeva poole, et ellu jäi, sest autod olid korralikult purud. Õhtusöök oli Poola restoranis Oskar. Maitses hästi ja kui Arko teada sai, et kogu toit pandi kaalule ja siis öeldi hind, et ta hakkas naerma ja ütles, et siis ta oleks ainult liha võtnud ja pigem kartulist loobunud. Aga toit maitses hästi. Arkol oli sealiha friikatega ja minul kana riisiga. Õhtul tekkisid Poola teedel suured ummikud ja palju oli endiselt teeremonti. Kuna sel ajal käis Poolas suur ralli, siis oli esimeses tanklas pungil täis pargitud ja me sõitsime edasi. Järgmine tankla oli see, mille Arko kohe ära tundis, sest oli seal varemgi ööbinud ja jäime ka täna siia. Mulle tuli uni koheselt kui pikali viskasin aga Arko viskas veel nalja, et hommikul on äratus kl 6, sest kodu ootab. Läbisõit 512 km.







































































Kommentaare ei ole: