2. märts 2018

Veebruar oli korralik talvekuu

Lühike kuu see veebruar aga see
eest mahtus sinna palju tegemisi. Sai uisutada, kinos käia, siis jäi veel jalutmine Kakumäel uues jahisadamas. Kuigi enamus aega oli hall ja pilvine, kuid siiski sai ka päikest näha. Pilvede alla oli lund ja päris korralikud külmakraadid, mis ulatusid kuni -20 C. 2018.aasta veebruari mahtus palju haiguseid ja ka väikkese Liisa Maria kassikäpp. Näitas isegi kassile oma kiisukäppa ja kui ta kodus oli. Lapsel kodus pikad päevad ja siis küsis, et kus minu armas vanaema on. Lasin siis noored linna peale ja hoidsime lapsi ning meil oli koos tore. Plika jooksis kodus ringi, sättis oma tooli keset tuba ja jooksis toolile otsa ja kukkus nii õnnetult, et sõrm valutas ja läks paiste. Tragid vanemad sõitisid Tallinna lastehaiglasse ja pärast pildi tegemist selgus, et käsi on vaja kipsi panna. Liisa Maria on üks tubli ja kannatlik laps, toimetas paar nädalat oma kipsiga ja sai kõik mängud mängitud ja emme ostis ka suurema valge kindma, mis enne õue minekut kätte pandi. Kipsi ära võtmine kujunes küll valusaks õppetunniks, kuid kiisukäpp hakkas liikuma, kulliküüned lõigati lühemaks ja sõrmed pesti puhtaks. Nüüd on kipskäsi unustatud ja sai isegi kelgutada ja uisutada. Lapsed olid korda mööda kes palavikus, kes köhis või oli nohus või valutas kõrva. Õnneks on päevad nüüd valgemad ja pikemad ning kaugel see kevadki on.
Sel aastal on Eesti juubeliaasta. Vaatasime meiegi paraadi ja pidulikku vastuvõttu Tartus, Eesti Rahva Muuseumis. Telekast oli paha vaadata, sest kaamera oli sätitud sellise nurga alla, et ei saanud kõiki inimesi üle vaadata. Presidendi paar oli kena ja rahvuslik, inimesed viisakad ja korralikud. Kuigi oleme harjunud korralike kontsert etteastetega, siis telekast kostus koorlaul taustaks ja see filmi sisu vajas mõtisklemist ning kohe alguses ei saanud arugi aga suured ja väikesed probleemid olid seal läbi põiminud muusikahelide ja sisuga. Pärast sai Delfist kleidid ja külalised ka üle uudistatud. Selgus, et juhtus apsakas ja kutsuti vale inimene aga kui mina oleks sellise kutse saanud, siis minemata ei raatsiks vist jätta. Samas mis seal ikka solvuda, tegijatel juhtub.
Ma ise sättisin end teleka ette, katsime pidulaua, tegin koos Arkoga küpsisetorti, maasikate ja vahukoore, kohupiimapasta ja sokolaadiga. Panin ta natukeseks külma aga kook külmus rõdu peal selle ajaga ära , kui me surnuaias käisime küünlaid panemas, sest 25.02.2018 oli minu vanaemal 101. sünniaastapäev. Pärnamäel oli rohkelt lund ja kalmistu oli kenad. Otsisin ka sinimustvalget autolippu, sest meie oma oli natuke kulunud ja määrdunud aga poed olid kõik tühjaks ostetud. Alles olid vaid kiluvõileiva lipud ja sättisin need siis hauale küünlatopsi kaane külge. Pärast sõitisme läbi linna ja kl 13.00 osalesin ka eestiminut pildi tegemisel. Meie Pärnaõue majad olid kõik lippudes. Valge lumi ja lipud ning kollase, halli ja valgega majad - külatänav on päris pikk. Samal ajal korraldati nn "ettevõtlikud" eestimaalased protestiaktsiooni aktsiisi ja hinnatõusu vastu ja sõitsid Lätti. Vaba maa ja vaba piiriülene kaubandus. Kes sõidab autoga kqubajargi mitusada koloreeritud, kes tellib postitatud. Pole minu teema, et peaks Lätis õlle järel käima.
Pühapäeval käisime Nõmmel linetantsu sinimustvalge tantustunnis. Kaie tegi meist pilti ka. Hea meenutada. Tööl oli ka vanade töökaaslastega koosviibimine, kuid klienditööd oli palu ja sel ajal kui teised koogitüki taga jutustasid, võtsin mina kliente vastu. Transporditeemalisi koosolekuid mahtus ka päris mitu ja huvitav on näha kuidas teised meeskonnad koostööd teevad ja asju arutavad. Kogemuste vahetamine.
Ühe raamatu lugesin ka läbi. Koit Rannase "India. Himaalajast ookeanini. Soovitusi reisihuvilistele ". Mulle meledis see raamat. Sellien ehe ja veel raamatu lõpus need soovitused ja lingid. India - see on minu unistus. Kui saan 50, siis võtan plaanidesse. Pean vist kellegi sõbranna ka veel kampa meelitama. Ja veel olid seal raamatu lõpus huvitavad lingid. Arko vaatas ühte reisilinki ja seal oli isegi meie Prantsusmaaa reisiblogi link ära märgitud. Praegu küll olen alles üleeelmise aasta Veneetsia ja Sveitsi muljete kirjtuamisega poole peale jõudndu aga ma luban sellega edasi tegeleda, sest eelmisesse usvesse jäi meie Itaalia reis ehk koos Arkoga Arcosse. Pilte soovin teistega ka jagada.
Veebruaris oli ka sõbrapäev. Arko kinkis mulle ilusa tulbikimbu ja viis mu sööma Litle Indiasse. Tellisime saslõkki ja rohelist teed. See on hästi mõnus seal Rocca al Mares. Kuna algas kollase koera aasta, siis vaatasime ka jääskulptuuri üle seal samas parklas.
Arko käis veel Eesti Paralümpia Komitee poolt korraldatud sisekergejõustiku meistrivõistlustel ja saavutas seal I koha ja tuli Eesti meistriks. Aga peab mainima, et konkurents oli olematu ja võistles endaga , parandas 60 m ratastoolisõidu tulemust 1 sekundi võrra.  Saime kokku ka Tallinna Linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni naistega. Kingiks sain Eesti 💯 raamatu. Aitäh .
Tore kui on sõbrad ja sõbrannad, saab muljetada ja tellisin juba maikuuks Dramateatrisse etendusele "Kriidiaed" piletid. Arko siis tuleb ka meiega teatrisse. Pikalt sai planeeritud ja nüüd siis olemas need piletid. Arko viis mind ka TOTO kontserdile Nordea kontserdimajja, kuid mulle ei meeldinud seal rõdu viimase rea taga isutda. Kuigi sinna just ongi tehtud ratastoolikohad aga pool helist läheb kaduma, õhku on seal vähe ja laval kasutatav toss tuleb sinna sisse. Kui Arko näeb hästi, siis minul on nii kaugele vaatamise puhul raskusi ja pisidetailid lähevad kaduma. Kontsert oli hea ja hea sõbraga olen ma alati nõus kultuuri nautima. Reisist unistame või täpsemalt sõnastades mina unistan, Arko kavandab teekonda. Sel aastal siis puhkuse ajakava lukus ja juuniks on vaja pakkida kohvrid ja keerata auto nina Portugali poole. Ookean ootab. Mõnus on kuulata  ja lugeda teiste reisimuljeid aga ise kogedes on ikka teistmoodi ehedam tunne. Mõned pildid on ka laste ja Arko, naiste ja Kaie tehtud.
Elagu Eesti 100!




































Kommentaare ei ole: