Rahvaküsitlus Tallinnas

Inimesed kurdavad, et ei saa internetis hääletada. Mul õnnestus täna kohe sellele küsitulsele IDkaardiga vastata. Minu valik 50 km/h ja kindlasti on vajalikud ühistranspordi sõidurajad. Ja teeaugud korda! Ütelge ka oma arvamus välja.

Link Tallinna kodulehele

3.-9. maini toimub Tallinnas linnaelanike küsitlus, mille eesmärgiks on välja selgitada linlaste seisukoht küsimuses, kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirust alandada.

Linnaelanikud saavad võimaluse öelda välja oma seisukoht küsimuses „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“, vastates küsimusele kas „jah“ või „ei“. Küsitlusel saavad osaleda ainult rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevad vähemalt 18 aastased linnakodanikud.

Küsitlus viiakse läbi nii selleks avatavates küsitluspunktides kui ka elektrooniliselt. Üle linna avatakse linna teenindussaalides ja kaubanduskeskustes 14 küsitluspunkti.

Küsitluspunktis hääletamiseks tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument. Tallinna kodulehe aadressilt http://www.tallinn.ee/est/valimised/Kesklinna-piirkiirus elektrooniliseks hääletamiseks on tarvis ID-kaarti ja ID-kaardi lugejat. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt 3. mai kella 9-st kuni 8. mai kella 20-ni.

Tallinna Linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne 18), Mustamäe Linnaosa Valitsuses (Tammsaare tee 135) ja Nõmme Linnaosa Valitsuse teenindussaalis (Jaama 1) asuvad küsitluspunktid on avatud argipäevadel - 3. maist kuni 6. maini kella 9–17 ja 7. mail kella 9–16.

Teised, kaubanduskeskustesse sisse seatavad küsitluspunktid on aga avatud nädalavahetusel - reedel, 7. mail ja laupäeval, 8. mail kella 12-19 ning pühapäeval, 9. mail kella 12-16. Sellised küsitluspunktid asuvad Solarise Keskuses (Estonia pst 9), Rocca al Mare Kaubanduskeskuses (Paldiski mnt 102), Kristiine Kaubanduskeskuses (Endla 45), Lasnamäe Prismas (Mustakivi tee 17) ja Idakeskuses (Punane 16), Magistrali Kaubanduskeskuses (Sõpruse pst 201/203), Järve Selveris (Pärnu mnt 238), Pirita Selveris (Rummu tee 4), Põhja Rimis (Põhja pst 17) ja Sõle Selveris (Sõle 51a).

Liikluskiiruse alandamine 10 km/h võrra suurendab tõenäoliselt liiklusohutust ning liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv väheneks viiendiku võrra, selgus Inseneribüroo Stratum ja Tallinna Tehnikaülikooli teadurite mullusest uuringust. Uuringuga saab tutvuda Tallinna kodulehel aadressil http://uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=10956 internetis.

Viimasel kümnendil on linnaliiklust rahustavaid meetmeid rakendanud, sealhulgas piirkiirust langetanud paljud Euroopa linnad, näiteks Bern, Oslo, Stockholm, Kopenhaagen, Helsingi ja peaaegu kõik teised Soome linnad.

Prisma ostunimekirja kampaania

Huvitav on vaadata inimesi, kes tõepoolest käivad poes paberilipik näpu vahel ja ajavad järge, mida osta vaja. Viimasel ajal olen kohanud ühte keskealist meest ja siis meenub veel üks noorem paar. Ise kasutan nimekirja siis, kui on tulemas sünnipäev ja ostusid rohkem. Tavaliselt treenin mälu ja üritan asju mälu järgi osta. Kuigi jah mälu võib petlik olla. Küll on hea, kui keegi poes ikka meelde tuletab, et meil sai kohvi otsa ja ikka peaks kohvipaki ostukärusse lisama. Nimekirja on kindlasti hea teha enne reisile minekut või laste matkale, laagrisse saatmist. Siis saab kindel olla, et miskit väga vajalikku maha ei jää. Tavaliselt olen külla minekul unustanud maha elised pisiasjad nagu sussid või juuksehari. Aga sellegipoolest on huvitav kampaania Prismas, mis väidab, et ostunimekiri aitab säästa raha kindlaele ostudele ja kulutada vähem. Minu puhul on nii, et tavaliselt ostan toitu ette varuks ja siis kombineerin hiljem mitmel päeval kodus.

Ostunimekiri aitab raha säästa
Pennsylvania Whartoni ülikooli turundusprofessor David R. Belli sõnul moodustavad planeerimatud ostud ostukorvist 20 protsenti. Selle numbri kohaselt kulutab üks keskmine Eesti tarbija igal aastal planeerimatutele ostudele umbes 10 000 krooni.

Lihtsaim viis oma oste planeerida, on teha enne poodi minekut ostunimekiri. Oma uuringus «Planeerimatud ostud: kes neid oste teevad, kui sageli ja miks?» toob professor Bell välja, et kiire ja efektiivse poeskäimisega on võimalik planeerimatute ostude hulka vähendada kuni 82 protsenti.Alates sellest nädalast käivitub Prisma Peremarketis kampaania, mis kutsub inimesi üles säästma aega ja raha ostunimekirja kasutades. Tasuta ostunimekirja põhjasid jagatakse Prisma kauplustes ning neid saab täita ka ettevõtte kodulehel.

Teeme ära talgud Sütiste metsas

Veel eile sain meeldetuletuse, et täna on talgud ja kohale paluti tulla hommikul kella 10ks Sütiste pargis asuvale liivaplatsile, sest see Mustamäe ääremaal asetsev Sütiste mets on riigimaal ja sinna paraku koristama ei jõuta. Peamisteks talgutöödeks on lumega murdunud puuokste kokku korjamine ning ümbrusest mittehoolivate puhkeala kasutavate linnakodanike poolt mahaloobitud prahi kokku korjamine.

Läksimegi ja meid, talgulisi tuli ja tuli, oma sadakond kokku. Koos peredega, lastega.
Ikka ühise mure, looduse puhtamaks tegemise nimel. Kaasa paluti Sütiste pargi koristustalgutel võtta kindad, selga ilmastikule ja tööle vastavad riietus ning hea tuju. Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt oli töö korraldmamine, prügikotid, täitmist ootavad konteinerid ning mulliga ja mullita pudelivesi. Mehed vedasid metsa alt oksi, meie korjasime kõik võimalikke sodi ja prahti, mida leidus seal hulgaliselt alustades aknaraamidest ja ehitusprahist, lõpetades konide, viinapudelite, pudelikorkide, ajalehtede ja kommipaberitega. Kolme tunni möödudes oli metsaalune palju puhtam ja ilusam.

Sotsiaaldemokraatide telgi juures ootasid meid Maie ja Marju, kostitades pirukate ja mahlaga. Palav hakkas, kuigi jah vihmasabin niisutas ja kastis meid, kuid töötegemist see ei seganud. Murdunud oksad olid konteinerites, neid saeti kohapeal väiksemaks, prahikotid said teede pervedele ootama ära vedu. Naljakas oli kuulda kui poisikesed tulid metsast tagasi ja küsisid, et näidake kus veel prügi on, meie ei leidnud enam... See ongi kõige parem ,et need inimesed ja eriti lapsed, kes metsas talgutel osalevad, kohe kindlasti tulevikus metsa kergekäeliselt prügi maha ei viska. Samas olid inimesed heatujulised ja rõõmsad. Kui koos Arkoga end minekule seadsime, siis selgus kurb tõsiasi, et meie Opel keeldus paigast liikumast. Aku oli tühi, mis tühi. Kurtsin muret Kadile ja Reinule. Rein tuli appi ja veendusime, et vaja poodi uue järele sõita. Läksime ja saime auto tööle. Küll on hea, et selliseid hoolivaid inimesi leidub ja nad appi ruttavad. Kuhu sa ikka sealt sütiste metsast ratastooliga sõidad. Isegi taksot on metsa raske tellida. Lõpp hea, kõik hea. Metsaalune puhtam ja süda rahul kordaläinud talgutest. Talgupildid siit.

Rahvatants Kaera-Jaan

Täna, 29.aprillil on rahvusvaheline tantsupäev. Meie armas tantsuõeptaja Kaie Seger tuletas veel peale kella 12 päeval meelde, et kell 13:05 Vikerraadiot tuleb kuulata. Sammud said ju selgeks möödunud aasta Nõmme Kultuurimajas linetantsu jõulupeol, kui Kaie meie need püüdlikult seleks tegi. Seekord siis tegelesin tööaaslaste kaasamisega. Kutsusin neid oma tuppa 4 aga Natasa pani jooksu, häbenes vist, minu hullupöörast ideed. Möödunud suvine tantsupidu tuli kohe meelde. Ja ootan esmaspäeva, et tantsida saaks.

Panin YuTubesse otsingusse kaerajaan, eriti lahe oli see trepitantsuna.
saamud seled ja tantsima. Põrand minu töö juures rappus ja raamatud tantsisid riiulites kaasa. Naljakas oli aga mina, Tiiu ja Marika selle kaerajaani tantsuga hakkama saime. Nalja ja head tuju jagus õhtuni. Huvitav kui mõni klient oleks uksest sisse astunud. Normaalne. Head tantsupäeva!

Uudisteski näidati.Vikerraadio kodulehel oli selline nuppuke: Rohkem kui kaks tuhat Eesti inimest on rahvusvahelise tantsupäeva puhul lubanud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi üleskutsel tantsida kaerajaani. Pärnu rahvatantsuansambel Kajakas korraldas välk-ringreisi linna lasteaedades ja koolides.

Intertakso probleemidega tegeletakse

Kui ma 11.aprillil 2010 kirjutasin oma arvamust Intertakso taksojuhi liikumispuudega noormehe teenindamast keeldumisest http://tiiatiik.blogspot.com/2010/04/mida-ma-arvan-intertakso-teenindamisest.html, siis kirjutasin ka Tallinna Transpordiametilej a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametile. Eriti kõnekas oli uudist kommenteerijate arvamus nagu puuetega inimesed ei tohikski kasutada taksoteenuseid. Artikli kommentaaride taga ära tuntavalt pahatahtlikkust puuetega inimeste suhtes, sest tegelikkuses on invatakso kasutamise võimalus väiksem kui puuetega inimeste tegelik vajadus.

Tallinna linna kodulehel on kirjas nõuded, millest ilmneb, et taksojuht on teenindaja. Ei suuda uskuda, et mõnes kaupluses müüja keeldub teenindamast, sest kuskil kellelgi inimesel on koduhooldustöötaja, kes kotiga puudega inimesele toitu koju toob. Puudega inimene on täpselt samasuguste õiguste ja kohustustega inimene, kui kõik teised inimesed. Ei saa lubada, et puuetega inimestele mingisuguseid piiranguid nende puude tõttu tehakse. Piinlik on lugeda neid kommentaare Delfis ja SL Õhtulehes, kus kirjutajatele tundub, et puudega inimene saab nii palju riigilt raha, et tema sellepärast ei või sõita taksoga. Jah kui puudega inimene on must ja räpane ja purjus ja lärmab, siis on õigus tema teenindamisest keelduda. Probleem on ka Intertakso dispetšeri halval keeleoskusel, sest kui takso tellimisel teatab inimene kliendi abivajadusest, siis seda tuleb ka taksojuhile tellimuse edastamisel teatada. Ratastool on samasugune pagas kui kohver, kelk, lapsekäru või reisikott. Koertega on teine lugu aga ka see pole piisav põhjendus teenindamise keeldumisel, kui dispetšerile teatada, et reisin koos juhtkoeraga.

Vastus tuli Transpordiametist 26.04.2010:
Lugupeetud Tiia Tiik,

Oleme alustanud haldusmenetlust Arupärimises mainitud taksofirma suhtes. Teatame, et konkreetse teo toimepannud taksojuht ei olnud tööl Intertakso OÜ-s vaid Alatar Grupp OÜ-s, kelle suhtes on ka haldusmenetlus alustatud. Vastavalt Alatar Grupp OÜ vedude eest vastutava isiku poolt antud seletusele on nemad taksojuhiga töölepingu lõpetanud. Taksokomisjon on peatanud haldusmenetluse lõpuni vedaja Alatar Grupp OÜ sõidukikaardi taotluste läbivaatamise. Vedaja poolt tööle vormistatud isikute keeleoskuse kontrollimisega tegeleb Keeleinspektsioon ning vastav teade on neile edastatud. Täname, et antud probleemist meid informeerisite.

Lugupidamisega

Margus Kehi, Tallinna Transpordiamet, Linnatranspordi osakond, Vanemspetsialist

Ja Tallinna Munitsipaalpolitseist 26.04.2010:

Lugupeetud Tiia Tiik

Vastuseks Teie poolt 11.04.2010. a saadetud avaldusele teatame, et avalduses nimetatud faktide kohta on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt alustatud menetlust väärteoasjas nr 10018502 Ühistranspordiseaduse § 54² lg 1 tunnustusel. Antud väärteoasja raames karistati taksojuht Tretjakovi rahatrahviga. Meie andmetel ta ei tööta enam taksojuhina. Antud faktiga seoses kutsus ka Tallinna taksokomisjon taksofirma Intertakso esindaja komisjoni ette selgitusi andma.

Lugupidamisega Artur Afanasjev, peainspektor

Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet

Tundub, et asi on kontrolli all ja linnaametnikud tõepoolest tegelevad selle Intertakso teenindamisest keeldumise probleemiga.

Draamateatri 100. sünnipäeva etendusel

Täiega lahe oli, teatrimaja suur saal sai Arko poolt testitud. Pääses sisse 1. korrusele, ka keldrisse kohvikusse, invaWC-sse ja garderoobi sai ratastooliga sisse. Näitlejad draamateatris on andekad ja mulle see Andrus Kivirähki etendus meeldis, ka Merle Karusoo lavastaja töö oli päris hea. Midagi head üle pika aja. Paraku ei oska kõrgematek orruste ja saalide kohta midagi ligipääsetavuse kohta öelda aga kes soovib, see proovib ise järele. Ilus maja on ja etendust sovitan vaatama minna. Mina istusin 2. reas 1. kohal aga Arko jättis oma koha 2. reas vabaks ja istus oma toolis, ratastooliga oli pris mõnus esireas etendust jälgida. Teatri inimesed olid viisakad, samuti külastajad. Aga millal sina viimati teatris käisid?

Andrus Kivirähki "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia..." esietendus suures saalis 25. aprillil 2010. Lavastaja Merle Karusoo, kunstnik Pille Jänes, helilooja Urmas Lattikas, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Taavi Varm.

Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater.
Eesti Draamateatri alguseks loetakse Paul Sepa era-draamastuudio asutamist 1920. aastal. Draamateatri maja Tallinna kesklinnas on 1910. aastal ehitatud Tallinna Saksa Teatri hooneks.

Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 20 minutit.
Lavastaja Merle Karusoo
Kunstnik Pille Jänes (külalisena)
Helilooja Urmas Lattikas (külalisena)
Valguskunstnik Priidu Adlas (Tallinna Linnateater)
Videokunstnik Taavi Varm (külalisena)
Osades: Tiit Sukk, Ivo Uukkivi, Kersti Heinloo, Märt Avandi, Merle Palmiste, Guido Kangur, Mait Malmsten, Raimo Pass, Elina Reinold (külalisena).

Vahel juhtub, et inimene pannakse laulu sisse ja sealt ta enam välja ei saa. Just nii juhtubki kuulsate Peterburgi arhitektide Vassiljevi ja Bubõriga. Ühel heal päeval peavad nad maha jätma oma senise mõnusa elu Venemaa pealinnas, jätma maha oma tulusad tellimused ja sõitma kõige kiiremas korras Tallinnasse, et ehitada sinna uus teater. Milline teater? Kas Saksa teater kohalikele baltisakslastele, kelle päralt on minevik? Või Eesti Draamateater eestlastele, kellel pole küll veel oma riiki, kuid kellele kuulub tulevik? Ega Vassiljev ja Bubõr sellest isegi päris täpselt aru ei saa, aga teatri nad ehitavad.

Ja nagu ütleb oma luuletuses Juhan Viiding:
„See maja seisab keset Südalinna –
ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.“

Juba sada aastat on see nii. Pilt on Draamateatri kodulehelt.

Reisisaatjast oli tõesti kasu ...

Eile tulime Viru hotellist Eesti Invaspordi Liidu 20.aastapäeva konverentsilt koju trolliga.
Kuna tegelased ja kõrged külalised NATOst olid Tallinnas, siis jätsime targu auto koju ja tulime kesklinna taksoga ja tagasi minemisel vihjas Arko, et äkki läheks trolliga koju, Mustamäele.
Mõeldud, tehtud. Kaubamaja peatuses peale sõiduplaani uurides selgus, et see õige (madalapõhjaline) troll väljub 10 minuti pärast. Troll tuli, nägin ka reisisaatjat, tema nägi ka meid ja Arko muigas! Arko lootis, et reisisaatja tõstab lahti selle plate, mis madalates trollides on ja saab sõita ise oma ratastooliga trolli. Oh sa imet - reisisaatja tuli ja hakkas Arkol ratastoolis eest sikutama. Me siis ütlesime, et aitähh pole vaja, me saame ise hakkama. Tundus, et tal puudub varasem kokkupuude ratastoolis puuetega inimestega ühistranspordis. Vähemat sai ta käe valgeks ja katsuda oma käega ratastooli. Tegelikkuses on abi vaja üksinda sõites, kuid abistajaga koos me abi ei vaja. Seniks kasutame ühistransporti ja sõidame trolliga.