Küüditamine. Sellest mulle lapsepõlves ei räägitud, sest see oli nii kole, millest meid taheti eelame hoida. Küül tean, et kui sõda jõudis 1944. aasta suveks saartele, siis minu vanaema koos 2 pisikese lapsega evakueeriti Muhu saarelt Kiviõlisse. Vanaema töötas laatsaretis sanitarina. 20.augustil 1944. sündis minu ema Kiviõlis, kuigi kogu tema lapsepõlv möödus Muhu saarel, Liiva külas.
Ja isegi mustlane ennustas talle noore neiuna, et tüdruk sa hakkad kandma valget kitlit. Ema lapsepõve unistus oligi saada meditsiiniõeks. Sai kokaks, väga heaks toidu valmistajaks nii retoranis, kohvikus, lasteaias kui haiglas. Meie suguvõsa küüditamine ei puuudutanud, sest juu olime nii paljulapselised ja vaesed, et sellest ringist pääsesime
Küll olen täiskasvanuna kokku puutunud inimestega, kes Siberis käinud ja sealt tagasi tulnud. Kohutav on tõdeda, et neid inimesi oli mitu tuhat, suri 3 tuhat ja naisi oli 47% ja lapsi 30%.
25. märts 2009
60.aasta tagused ajaloolised mälestused
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
-
Õhtuleht kirjutas kokkuvõtlikult liiklusseaduse muudatustest, mida tasub lugeda. Mina lugesin mõnda asja kohe mitu korda. Nüüd natukene targ...
-
Vahel harva juhtub, et olen nõus endast rääkima. Sel korral siis suutis Siiri Rebane mind ära rääkida. Juttu oli rohkem. Artiklisse sai järg... -
Minu puhkuse kolmanda nädala esimesed päevad möödusid marjakorjamisega. Olin Arko kodus Jõgevamaal, Levalas ja noppisin marju. kokku sain 3 ...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar