15. august 2010

Laupäeval Viljandi paadimehel külas



Palav suvepäev oli. Isegi nii palav, et kohe ootsin millal Eesti Invaspordi Liidu karikavõistluste 3. etapp lõppeb ja ujuda saab. Saingi aga enne seda invasportlased heitsid, tõukasid kuuli, ketast ja oda, jooksid 100m ja hüppasid kaugust. Kokku oli osalejad 38 ja lisaks pealtvaatajad, abistajad, kohtunikud. Rahvast jagus, isegi uudishimulikke, kes teel randa staadioniväravate vahelt sisse piilusid. Las vaatavad, sest mis siin ikka häbeneda, kui liikumispuudega inimesed tahava end proovile panna, võistlusehasarti kogeda ja võrrelda ennast teistega, kes samas võistlusklassis, kes vastupidavuses, kes lihtsalt kodust välja tulla ja suhelda lisaks sportimisele. Arko muigas eilseid pilte nähes, et esimene pilt oli invawc-st, mida just koos meie saabumisega kohale toimetati. Seda oli ka vaja, sest paljud olid kohale tulnud ratastoolidega.

Inimesele, kes esmakordselt kogeb invasportlasi sporti tegemas, võib end tabada haletsemast või küsimast, et miks nad seda teevad ja milleks inimesed pingutama peavad. Niigi raske elu neil, kes ratastoolis või kellel pole kätt või jalga või on üks kehapool halvatuses. Miks ka mitte. Oluline on leida endas tugevust ja eluga edasi minna. Sportimine ja tervislikud eluviisid on ka neile kasulikud. Pealegi kui näiteks puudub töökoht, siis sportimine võibki anda tegutsemist ja initsiatiivi end kokku võtta ja muuta oma allesjäänud oskused tugevusteks. Pole siin häbeneda midagi. Isegi paraolümpial käivad parimad invasportlsed.

Ka eilne päev tõestas seda. Vaatamata sellele, et auto termomeeter näitas keskpäeval +37,5 C sõitsid meie vaprad mehed 5000m ratastoolidega staadionil ja niased 3000m. See tegi meestele 12,5 ringi läbi sõitmist. Kõik 7 aid hakkama ja lõpetasid edukalt. Päev oli tore, päike säras koos partidega järveveelt vastu. Tore kui on sellised randu, kuhu pääseb ratastoolis. Tavaliselt katkeb ratastoolis inimese teekond liivarannas ja jääb üle vaid merd, järve või oja imetleda.
Peale seda läksime ujuma Viljandi järve. Siis läksime Villu soovitusel Tartu tn sööguikohta, mis asusu Nordea panga vastas. Täiega maitsev toit oli ja kõht oli kuni hommikuni snitslit täis.

Pilte näed siit.








Kommentaare ei ole: