Kõigepealt viisime noored Mustamäelt Viimissse ja siis tulime lapsega meie koju Haaberstisse. Autos turvatoolis tips ikka alguses uudistas, et mis värk see on, et emme kadus ära aga nutma ei hakanud ja leppis olukorraga. Vanaema ka ju tuttav ja oma. Jalutasin Liisa Mariaga õues, siis oli veel aega toas mängida aga kus mina seda teadsin, et samal ajal istub emme ka alati teki peal. Vana-Rannamõisa teel on ilusad lumised teed aga lahti lükatud ja nii oli päris hea sõita lapsevankriga lumes. Hoidsin, toitsin, valvasin ja mängisin beebiga. Mari-Liisil polnud mõtet muretsema, sest laps ei nutnud ja sõi ning harjus peagi ilma emme ja issita. Loodan, et varsti peame sünnipäevapidu ja see Simpsonite poiss Part meeldis beebile väga, et andsin selle koju kaasa. Nägu ja tuba oli kilkeid ja beebinaeru täis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar