3. juuni 2018

Meie reisiblogi: kõik teed viivad Rooma ja Arkoga Arco linna 7

9. juuli 2017. Reisi 7. päev.
Oleme teel olnud juba nädala jagu. Kui õhtul mõtlesime, et magame kaua, sest kiiret pole kusagile, siis hommikul kl pool 8 oli uni läinud. Kl 8 hakkasid erinevad kirikukellad helisema, erinevaid kellamänge. See oli nii võimas äratuskell. Telefonid olid laetud, olime puhanud ja sõime saksa saia hommikukohvi kõrvale. Peale seda läksime linna peale poodi otsima. Pood asus meie majast 500 m kaugusel ja sealt sai igasugust põnevat kaupa osta. Tulime poeretkelt koju ja keetsime lõunaks värsket kartulit, kõrvale praadisime vorsti ja mune ning magustoiduks oli punavein ja viinamarjad. Poes oli põnev käia, valid asjad kotti ja siis vajutad nuppu ja saad kaalukauba koos hinnaga. Kõhud täis läksime linna peale. Jõe ääres jalutasime ja siis oli ühes kohas asfaldteekate parandatud aga Arko kukkus seal toolist välja. Ma nii ehmatasin, sest mina jalutasin taga poole ja tema ruttas ees. Kahju temast, sest puus ja põlv marraskil aga õnneks tuli kohe appi üks saksa abielupaar kahe lapsega ja nii saime koos Arko ratastooli tagasi. Noor pere jalgratastel jätkas oma teed. Õhtul käisime ka kirikus ja pärast veel rongiga sõitmas, selline vanalinna rong aga seal oli ka ratastoolide jaoks vagun ja meil oli tore lasterongiga sõita. Pilet maksis 2 eurot inimene. Ring oli lühike, kuid see eest huvitav oli sõita vanalinna käänulistel teedel, vedur andis pasunat ja tuled põlesid, lisaks anti kellasid ja pasunat. Hea on jalgsi linnas jalutada ja puhata ning lihtsalt hingata mägede õhku.


















































Kommentaare ei ole: