Puhkus kestab veel ja täna sõidame mere äärest kodu poole. Küll see itaalia toit maitseb hea. Sõidame edasi Parma linna ja naudime elu Põhja Itaalias. Soe on ja rohkem polegi muljeid üles kirjutanud. Eks siis saab pilte vaadata. Piltidelt selgub, et külastasime Milanot, seda modellide linna ja ostsin endale sõrmuse. Lõunasöögiks olid ravioolid. Hind keskmine aga maitse suurepärane ja teenindus tasemel. Õhtul käisime vaatamas puudega maju. Väga ägedad kõrghooned olid oma nn vertikaalaedadega. Külastasime ka purskkaevu ja jõudsime ühe seriaali/filmi Troonide sõda reklaamkohtumisele inimestega. Kirikus käisime kaa. Seal juhtus selline naljakas asi, et meid lasti järjekorras ette ja kui jõudsime turvakontrolli enne kirikusse sisenemist, siis kontrolliti ka kotid läbi. Millegi pärast oli Arkol seljakotis habemeajamise vaht. Turvanaine vaatas ja andis balooni tagasi, ju ta oli arvmausel, et sellest me pommi ei ehita. Me läksime Toomkirikusse ikka heade mõtetega. Kuna kiriku ees oli 2 järjekorda, et 1 sisse ja teine katusele, siis jätsime selle turnimise järjekorra vahele ja nii me need uuemad kõrghooned ja muud aiad üle vaatasime. Milanos käisime ühes poes ja kui parkisime invakohale ja veel enne kui Arko jõudis invaparkimiskaardi autole asetada, tuli üks karkudega naine, kes vehkis karguga liiklusmärgile ja jutuvada võis olla a la kuule mees kuhu sa pargid. Kui võtsin ratastooli utost välja, siis tädi rahunes ja saime minna rahuliku südamega spordivarustuse ja riidepoodi. Meil küll keegi ei õienda ja ei targuta kui keegi invakohale pargib, kuid seal kasutavad invaparkimiskohti tõesti väga raske liikumispuudega inimesed ja samas julgevad inimesed ka nn äkki valesti parkijatele seda nina alla nühkida. See vist ongi kodanikukasvatus. Kes tahab saab juurde otsida infot Milano linna kohta. Õhtuks läbisõit 356 km.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar