5. juuni 2018

Meie reisiblogi: kõik teed viivad Rooma ja Arkoga Arco linna. Garda järv 8

8. päev, 10.juuli 2017.
On esmaspäev ja liiklus akna taga teel kiirem. Ärkame kirikukellade helina saatel. Täna on rannapuhkus. Sõidame 5 km kaugusele Garda
järve ja selle ümbrusega tutvuma. Vaade järvele on nagu helesinine unistus. Imeline. Mäed ümber järve, laevad ja lilled ja palmid ja oliivipuud. Otsime randa ja see ongi siin samas ning lähen ujuma. Rumal inimene õpib oma vigadest ja nii minagi, sest ujumissussid on autos, rand kuumasid kivisid täis. Suvitajaid on ka ja Kuna kivid on valusalt teravad, siis kõndida ma paljajalu ei suuda ja lähin koos plätudega ning viskan need vees olles kaldale. Mõnus on ujuda. Samas Arko istub paldal. PÄrast võtame päikest, vaatame inimesi, sh lastega peresid ja kohalikke pruune päevitunud Itaalia pruasid, kes meie kõrval kaarte mängivad. Arko vaatab ja imestab, et nii pruunid ja päevitunud naised, et nagu sprotid õlis. Ahhaa, Arko ikka oskab tabavaid nalju teha. Jalutame veel seal pargiteedel ja teeme pilte. Edasi sõidame autoga mööda läänekallast, kus on mitu kümmend tunnelit. Äge on sõita ja nautida vaateid järvele. Paari tunni pärast teeb Arko minu jaoks järgmise ujumispeatuse. Mõnus minul aga tema põleb päikese käes punaseks. Sõidame ka mägedes ja eksikombel pöörab Arko valesti ja edasi jätkub sõit mööda kiirteed, mis viib Milanosse. Aga lõpuks jõuame Garda linna. Õhtusöögiks teeme pastarooga hakklihatomatikastmega. Päevad Arcos mööduvad kiiresti aga õnneks on paar päeva veel ees. Öösel on äike aga hommikul paistab päike ja kui on pilved, siis need on mägedest madalamad ja kaovad kiiresti. Ööd on siin mustad. Mägedes tasume kiirteemaksu 9 eurot. Õhtul sõidame tagasi teiselt poolt järve ja nii teeme Gada järvele ringi peale. Õhtul loen veel Saale Fichseri raamatut "Minu Kairo".  Läbisõit 229 km. 











































Kommentaare ei ole: