7. juuni 2018

Meie reisiblogi: kõik teed viivad Rooma ja Arkoga Arco linna. Mäed ja teed ja Parma 14

14. päev, 16. juuli 2017.
Hakkasime kodu poole sõitma ja teel on oldud juba 2 nädalat. Jõuame Itaalia varipealinna Torinosse. On pühapäev ja liiklus on rahulik. Arko rääkis juba eile õhtul, et tahab ikka veel käia autoga ära kõrgetes mägedes. Ja nii me sõidame. Kui all on soe, siis öösel on külm 2000 meetri kõrgusel. Sooja näitab ainult +8 c ja mul hambad plagisevad, otsin välja kerge sulejope ja võtame ööseks peale soojema teki. Ööd on siin kandis rahulikud ja mustad. Oleme ühel parkimisplatsil, kuhu autojuhid jätavad oma autod ja sõidavad kohaliku liinibussiga mägedesse, vist tundub, et tööle, sest hommikul muutub liikumine tihedamaks. Öösel soovin Arkol palju õnne ja kingin loiiivipuu oksa. Magame mõnuga. Kõrgeim vallutatud punkt oli Alpides 2217 meetrit, kuid imeline vaade kaob pimedusse. Õhk on karge  ja ööd pimedad. Sõitsime veel mägedes ja maksime teemaksusid ning nautisime vaateid mägedele ja käisime linnas, äkki see oli Parma linn. Seal on jalakäiate osa tees tähistatud postidega nii, et autojuhid ei saagi sinna sõita. Bussid on erldi madalapõhjalised ja tähistatud, et ratastoolis reisija saaks koos abistajaga bussi siseneda. Samas teised bussid on kõrge sisenemisega.
Miskit on päevikusse kirjutamisel segamini läinud või täpsustamata. Ilusad vanalinnad on ka siin Itaalia põhjapool. Läbisõit 412 km.


























































Kommentaare ei ole: