24. jaanuar 2013

Puuetega inimeste töölesaamist mõjutab enim haridus


22.01.2013 21:58 Tiina Jaakson, Elo Ellermaa

Puuetega inimestel on teistest raskem leida tööd, kuna neil on sageli madalam haridus, Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul algavad hariduse kättesaadavuse probleemid kesk- ja kutseharidusest. Puuetega inimesi on Eestis 10 protsenti ja nende osakaal kasvab. Puuetega inimeste töölesaamist mõjutab kolm aspekti, millest kõige olulisem on Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul haridus - ebavõrdsus tööturu konkurentsis tekib siis, kui puudega inimesel on madalam haridustase võrreldes puudeta inimesega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puudega inimestel ei ole praegu tagatud täpselt samasugune võimalus omandada haridust nagu puudeta inimestel - alates just keskharidusest, kutseharidusest ja kõrgharidusest. Põhiharidus on kõigile kättesaadav ja selle üle me ei kurda," selgitas Haukanõmm.Tema sõnul tuleks rohkem mõelda sellele, kuidas tagada puuetega inimestele kutsehariduse kättesaadavus. Seda mõjutab tema hinnangul nii puuetega inimeste suhtumine kui ka see, et koolid pole valmis neile haridust pakkuma ning puudub ühiskonna toetus.

Vaimupuuetega Inimeste Tugiliidu juhatuse liige Agne Raudmees ütles, et vaimupuudega inimestega tuleb tööd teha juba lapsepõlvest alates, nad peaksid käima kodu lähedal koolis, saama kutseõppe ja saama erihoolekande näol toetuse avatud ühiskonnas, vaid siis saab ta hiljem tööle asuda avatud tööturul.Ta lisas, et vaimupuue on pikalt olnud ühiskonnas tõrjutud puudeliik. "Alles 20 aastat tagasi elasid vaimupuudega lapsed hooldekodudes, lastekodudes ja tihti ei saanud seal mingisugust haridust. Kui me räägime täna 30aastastest vaimupuudega inimestest, siis me peaksime õpetama nad kõigepealt lugema ja kirjutama," selgitas Raudmees. Paljudel 30aastastel puudub tema sõnul põhiharidus. Lisaks puudub tema hinnangul toetus vaimupuudega täiskasvanute elukestvaks õppeks.

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ütles, et püsiva tööhõivekaotusega 15-64aastaste Eesti inimeste hulgast töötab kolmandik. Tööturult eemal ja ka tööotsingutest on loobunud pooled ehk ligi 50 000 inimest. Põhjuste seas on piiratud liikumisvõimalused, hea hariduse ja enesekindluse puudumine aga ka tööandja hirmud. "Tööandjad, kellega töötukassa on kokku puutunud ja kellega ma ka ise olen rääkinud, ei ole tegelikult kuidagi puuetega inimeste töölevõtmise vastu, aga nad tahavad olla kindlad, et neil on kuskilt võimalik saada nõu ja praktilist abi," selgitas Liimal.Paljudele pole kättesaadavad ka töölkäimist toetavad sotsiaalteenused nagu transporditeenus, mis pole kättesaadav maapiirkondades või ka rehabilitatsiooni või isikliku abistaja teenused.

Astangul valmistuvad erivajadustega inimesed tööeluks. Kristi Viisimaa on Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses töötanud juba 12 aastat. See on koht, kus erivajadustega inimestel on võimalik valmistuda tööeluks ning õppida erinevaid tööoskusi. Õppetööd toetab seal rehabilitatsioon ja tööhõivealane tegevus. Viisimaa asuski sinna esialgu ise õppima, kuid hiljem kutsuti ta tagasi õpetama. Hetkel töötab ta asjaajamistalituse juhina. "Kindlasti on alguses tööturule sisenedes raske tööd leida. Tegelikult me täna just rääkisime, et puuetega inimesed peavad ise väga palju tööd tegema ja tegelikult mitte tööd tegema, vaid õppima. Peab olema meeletu tahe, et üldse saada tööle, et nad tahaks minna. Teine on see, et nad tahaks midagi õppida, juurde õppida. Niisama see ei ole, et keegi tuleb pakkuma," selgitas Viisimaa. Töötades ise puuetega inimestega, teab ta rääkida, et paljude tööandjate jaoks ei ole puue probleem, vaid just see, et inimesel ei ole kvalifikatsiooni. "Loomulikult on teatud inimrühmadele või ratastoolis olijatele füüsilised barjäärid, aga need on ka ületatavad. Tänapäeval on kaugtöö võimalus, mis annab väga palju võimalusi puuetega inimestele," rääkis Viisimaa. Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses on olemas mitmed programmid tööandja ja töötaja kokku viimiseks, on tööhõive talitus, kes tegeleb just lõpetanutega. Paljud tööandjad ei ole neist aga teadlikud ja koostööd tehakse pigem juba tuttavate firmadega. "Me oleme uurinud ka statistiliselt, kui palju inimesi on saanud tööle - ikkagi üle 60-70 protsendi. Nendega, kes kohe ei taha minna, tehakse tööd. Aga infosulg võib olla sellepärast, et tööandjad ei tea, kust otsida," rääkis Viisimaa. Ta lisas, et pärast seda, kui MTÜ Abikäsi, kes on võtnud eesmärgiks vahendada puuetega inimesi tööturule, on meedias sõna võtnud, on hakanud ka tööandjad Astangu keskusesse rohkem helistama ja potentsiaalse tööjõu vastu huvi tundma.

Kommentaare ei ole: