22.01.2013 21:58 Tiina Jaakson, Elo Ellermaa
Puuetega inimestel on teistest raskem leida tööd, kuna
neil on sageli madalam haridus, Eesti Puuetega Inimeste Koja hinnangul algavad
hariduse kättesaadavuse probleemid kesk- ja kutseharidusest. Puuetega inimesi on Eestis 10 protsenti ja nende osakaal
kasvab. Puuetega inimeste töölesaamist mõjutab kolm aspekti,
millest kõige olulisem on Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimehe Monika
Haukanõmme sõnul haridus - ebavõrdsus tööturu konkurentsis tekib siis, kui
puudega inimesel on madalam haridustase võrreldes puudeta inimesega, vahendas
"Aktuaalne kaamera".
"Puudega inimestel ei ole praegu tagatud täpselt
samasugune võimalus omandada haridust nagu puudeta inimestel - alates just
keskharidusest, kutseharidusest ja kõrgharidusest. Põhiharidus on kõigile
kättesaadav ja selle üle me ei kurda," selgitas Haukanõmm.Tema sõnul tuleks rohkem mõelda sellele, kuidas tagada
puuetega inimestele kutsehariduse kättesaadavus. Seda mõjutab tema hinnangul
nii puuetega inimeste suhtumine kui ka see, et koolid pole valmis neile
haridust pakkuma ning puudub ühiskonna toetus.
Vaimupuuetega Inimeste Tugiliidu juhatuse liige Agne
Raudmees ütles, et vaimupuudega inimestega tuleb tööd teha juba lapsepõlvest
alates, nad peaksid käima kodu lähedal koolis, saama kutseõppe ja saama
erihoolekande näol toetuse avatud ühiskonnas, vaid siis saab ta hiljem tööle
asuda avatud tööturul.Ta lisas, et vaimupuue on pikalt olnud ühiskonnas
tõrjutud puudeliik. "Alles 20 aastat tagasi elasid vaimupuudega lapsed
hooldekodudes, lastekodudes ja tihti ei saanud seal mingisugust haridust. Kui
me räägime täna 30aastastest vaimupuudega inimestest, siis me peaksime õpetama
nad kõigepealt lugema ja kirjutama," selgitas Raudmees. Paljudel 30aastastel puudub tema sõnul põhiharidus.
Lisaks puudub tema hinnangul toetus vaimupuudega täiskasvanute elukestvaks
õppeks.
Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ütles, et püsiva
tööhõivekaotusega 15-64aastaste Eesti inimeste hulgast töötab kolmandik. Tööturult eemal ja ka tööotsingutest on loobunud pooled
ehk ligi 50 000 inimest. Põhjuste seas on piiratud liikumisvõimalused, hea
hariduse ja enesekindluse puudumine aga ka tööandja hirmud. "Tööandjad, kellega töötukassa on kokku puutunud ja
kellega ma ka ise olen rääkinud, ei ole tegelikult kuidagi puuetega inimeste
töölevõtmise vastu, aga nad tahavad olla kindlad, et neil on kuskilt võimalik
saada nõu ja praktilist abi," selgitas Liimal.Paljudele pole kättesaadavad ka töölkäimist toetavad
sotsiaalteenused nagu transporditeenus, mis pole kättesaadav maapiirkondades
või ka rehabilitatsiooni või isikliku abistaja teenused.
Astangul valmistuvad erivajadustega inimesed tööeluks. Kristi Viisimaa on Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses
töötanud juba 12 aastat. See on koht, kus erivajadustega inimestel on
võimalik valmistuda tööeluks ning õppida erinevaid tööoskusi. Õppetööd toetab
seal rehabilitatsioon ja tööhõivealane tegevus. Viisimaa asuski sinna esialgu ise õppima, kuid hiljem
kutsuti ta tagasi õpetama. Hetkel töötab ta asjaajamistalituse juhina. "Kindlasti on alguses tööturule sisenedes raske tööd
leida. Tegelikult me täna just rääkisime, et puuetega inimesed peavad ise väga
palju tööd tegema ja tegelikult mitte tööd tegema, vaid õppima. Peab olema
meeletu tahe, et üldse saada tööle, et nad tahaks minna. Teine on see, et nad
tahaks midagi õppida, juurde õppida. Niisama see ei ole, et keegi tuleb
pakkuma," selgitas Viisimaa. Töötades ise puuetega inimestega, teab ta rääkida, et
paljude tööandjate jaoks ei ole puue probleem, vaid just see, et inimesel ei
ole kvalifikatsiooni. "Loomulikult on teatud inimrühmadele või ratastoolis
olijatele füüsilised barjäärid, aga need on ka ületatavad. Tänapäeval on
kaugtöö võimalus, mis annab väga palju võimalusi puuetega inimestele," rääkis Viisimaa. Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses on olemas mitmed
programmid tööandja ja töötaja kokku viimiseks, on tööhõive talitus, kes tegeleb
just lõpetanutega. Paljud tööandjad ei ole neist aga teadlikud ja koostööd
tehakse pigem juba tuttavate firmadega. "Me oleme uurinud ka statistiliselt, kui palju
inimesi on saanud tööle - ikkagi üle 60-70 protsendi. Nendega, kes kohe ei taha
minna, tehakse tööd. Aga infosulg võib olla sellepärast, et tööandjad ei tea,
kust otsida," rääkis Viisimaa. Ta lisas, et pärast seda, kui MTÜ Abikäsi, kes on võtnud
eesmärgiks vahendada puuetega inimesi tööturule, on meedias sõna võtnud, on
hakanud ka tööandjad Astangu keskusesse rohkem helistama ja potentsiaalse
tööjõu vastu huvi tundma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar