24. jaanuar 2013

Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikust istungist



22.01.2013 toimus Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik istung, kus teemaks oli puuetega inimeste tööhõive. Istungi kohta saabus informatsioon Riigikogust lühikese etteteatamise ajaga ning tänud kõigile, kes said kuulama ja arutama tulla. Eilen istung oli nn. ettevalmistav kohtumine 31.jaanuaril Riigikogu suures saali toimuvaks istungiks, kus toimub riiklikult tähtsa küsimusena arutele just puuetega inimeste tööhõive teemadel.

Istungil tegid ettekande:
1) Õie Jõgiste Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonnast - andis ülevaate puuetega inimeste tööhõivet toetavatest meetmetest, mida osutatakse Töötukassa poolt, ESF-i käesolevast programmperioodist ning hästi põgusalt ka järgmisest 2014-2020 programmperioodi mõtetest.
2) Pille Liimal Töötukassast - rääkis töötukassa võimalustest puuetega inimeste abistamisel ning murekohtadest
3) Mari Rull Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest - andis ülevaate Astangu KRK poolt osutavast kutserehabilitatsiooni teenusest ning tõi välja vajaduse osutada rehabilitatsiooniteenust programmipõhiselt mitte üksiku teenuse põhiselt
4) Indrek Ülper MTÜ-st Abikäsi - rääkis ettevõtte loomisest ja käivitamisest 2 aasta jooksul ning tööst tööandjatega puuetega inimeste ja pikaajaliste töötute palkamisel. 2012.a lõpus käivitus KÜSK-i poolt toetatud projekt, millega soovitakse Harjumaal teha tööd tööandjatega, leida ülesse vabad töökohad kuhu siis sihtgrupp tööle suunata, luua andmebaas puuetega inimestest kes otsivad tööd ning ellu kutsuda tööandjatele suunatud märk TÖÖTAME KOOS.Infot projekti kohta leiate kodulehelt www.töötamekoos.ee. EPIKoda on Abikäe projekti ideed ja ka edaspidi projekti toetamas ning koos antakse välja ka tunnusmärki.
5) mina EPIKoja poolt rääkisin teemal, miks on puuetega inimeste jaoks oluline töötada, millised on eeldused puudega inimese edukaks osalemiseks avatud tööturul ja mida on vaja teha, et puudega inimesed oleksid aktiivselt kaasatud tööellu. Rõhutasin, et puuetega inimeste tööhõivest rääkides ei saa vaadata ainult kitsalt pakutavaid abimeetmeid vaid tuleb silmas pidada tervikust - haridus, töö ja sotsiaal, kus kõik kolm osapoolt peavad üksteist toetama. Olulisena tõin välja vajaduse tegeleda tööandjatega, tõstes teadlikkust nii abimeetmetest kui ka puuetega inimestest. Lisaks rääkides tööhõivest ei saa olla kogu tervavik suunat avatud tööturule, sest eksisteerib hulk inimesi kes kunagi ei saa osaleda avatud tööturul, pigem vajatakse kaitstud ja toetatud töö võimalusi.

Istungil toodi välja ka statistikat, mis on päris kõnekas:
Töötukassa statistika kohaselt on töövõimetuspensionäridest hõivatud 38%, mitteaktiivseid 50%, töötuid 10% ja 2% reg.töötud.Kui tööealisest elanikkonnast on hõivatud 69,9% siis pikaajalise haigusega tööealistest on hõivatud 29,1%, seega lõhe on 40%.

Mis on siis suurimad takistused puuetega inimeste osalemisel tööelus komisjoni istungi tulemustel:
- teadlikkus ja teavitamine (tööandjad; puudega inimesed)
- haridus
- kesk- ja kutsehariduse piiratud võimalused
-rehabilitatsiooniteenuse kitsaskohad
- isikliku abivahendi süsteem - vajadusepõhisus
- sotsiaalteenuste tegelik pakkumine
- tänane süsteem ei toeta tööle asumist - vastakad eesmärgid

Komisjoni esimees hr. M.Tsahkna võttis istungi kokku kolme punktiga:
- Eestis on tööjõupuudus, seega on iga töökäsi teretulnud;
- on suur hulk inimesi, kes ei osale aktiivselt tööturul kuid on selleks valmis, vajades tugimeetmeid;
- vaja on muuta ühiskonna suhtumist puuetega inimestesse, eriti teha tööd tööandjatega.


Monika Haukanõmm, juhatuse esimees

Eesti Puuetega Inimeste Koda, Toompuiestee 10 10137 Tallinn


Kommentaare ei ole: