Olen mitmel korral lugenud ja kuulnud inimestest, kes on jalakäijatena või reisijatena liiklusõnnetusse sattunud. Tavaliselt on nii, et kui juhtub liiklusõnnetus ja selles saavad inimesed vigastada, siis lisaks kiirabile kutsutakse kohale ka politsei, kes viib läbi vajalikud toimingud. Ühest kliendijuhtumist. Minu poole pöördus venekeelt kõnelev naisterahvas, kellega juhtus selle aasta jaanuarikuus liiklusõnnetus, mille põhjustaja oli tema, sest astus 17.01.2014 hommikul Nõmme raudteeületus kohas rongile ette ja sai rongilt löögi. Ta ütles, et ta ei näinud ega kuulnud rongi lähenemist. Sellega seoes oli ka uudisenuppuke, millega saab tutvuda siit. Naisterahvast pahandas, sest selles räägiti mehest aga tema on naine. Lohutasin teda, et peaasi, et ta ellu jäi peale rongilt löögi saamist. Naine toimetati haiglasse ja peale 3 nädala pikkust ravi ta sealt ka koju saadeti. Naisel oli mure, et vigastuste tõttu liigub karkudega ja vajas invatransporti arsti juurde sõiduks. Soovitasin tal pöörduda sotsiaalkindlustusametisse ja taolteda puuderasksuastme ja lisakulude tuvastamist, mille määramiseks on vajalik esitada ekspertiiitaotlus. Naine lubas seda teha ja oli ka lisaks elukohajärgsesse sotsiaalosakonda pöördunud toetuse saamiseks, mis tal olid seoses ravimite ja haiglapäeva tasudega. Naine soovis teada, et kas tal on õigus taotleda liiklusõnnnetuse tõttu hüvitist. Ma soovitasin tal pöördud Eesti Liikluskindlustus Fondi ning ütlesin, et kui politsei pole temaga ühendust võtnud, siis kindlasti seda vajadusel tehakse. Läks paar nädalat mööda ja klient helistas uuesti mulle, sest oli teada saanud, et temale see hüvitis ei laiene. Uurisin siis asja Tamo Vahemetsalt, kes on MTÜ Operation Lifesaver juhatuse esimees. Puutusin temaga kokku eelmisel suvel, kui käisin koos Arkoga ratastoolikasutaja seisukohalt ronge testimas ja rääkisime ka turvalisuse ja ohutuse teemal. Neil on ka koduleht www.ole.ee ja teevad raudteeohutuskampaaniaid eesmärgiga kutsuda inimesi üles jälgima liiklueeskirju ja ohutust raudtee ületamisel. Sain Tamolt teada, et tõepoolest ei kehti liikluskindlustus samadel tingimusel, kui autoliikluses. Nimelt kehtib raudteel oma seadus ehk raudteeseadus, millest selgub, et isegi siis, kui on olemas punased valgusfoorid, tõkkepuud jne, peab alati liikleja (autojuht, jalakäija, autojuht jne) veenduma enne raudtee ületamist, et tee on vaba ja teekond ohutu. Samuti on keelatud raudteel kõndimine ja jalgrattal ületamine ning kui toimubki õnnetus, siis on rongidel olemas omad mustad kastid, mis salvestavad vile andmise jne. Sellist seadust ma polnud varem lugenud aga võtsin lahti ja päris huvitav oli lugeda.
Kurb on see, et meie üha kiirenevas elus on inimestel oma aja sisustamisega nii palju tegemist, et tähelepanu võib häirida (nt kõrvaklapid jmt) ja selles ei saa süüdistada mitte vaikselt sõitvaid ronge, vaid tähelepanematust. Kui toimub liiklusõnnetus, siis rongifirmal on liiklus tunde häiritud ja see toob kahju paljudele reisijatele, liiklejatele, kui nt ülesõit on kinni. Nii, et inimesed olge valvsad ja veenduge ohutuses enne raudteele astumist. Positiivne on see, et meil on uued, puhtad ja kiiret liikumist pakkuvad oranžid rongid ning meilgi on plaanis neid suve poole katsetama minna.
Pildi allikas on leitav siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar