Ütle, mis ma täna süüa teen?

Tuttav küsimus või mis? Käis selline teema pimedate foorumist läbi. Jagan omi muljeid. Tavaliselt on nii, et tahaks ikka ka teiste pereliikmete soovidele vastu tulla ja nende soove arvestada. On meil juu igaühel omad lemmikroad ja maitsed. Mulle meeldib küüslauk ja ingver, lastele see üldsegi ei meeldi aga 2 potiga ikka toitu ka ei viitsi teha.

Täna tahtsin katsetada oma uut Rimi kleepsude eest koju tassitud keeksivormi. Ostsin nädala sees valmis ka apelsinid. Kui täna siis kokkama asusin selgus, et apelsinid olid Rene kõhtu jalutanud. Poodi ka enam ei viitsinud minema hakkata. Lähtusin siis loominguliselt ja pani keeksitaigla alla maisihelbe puru ja sellele valasin peale koogisegu. Maitses hea.

Lapsed söövad praktiliselt kõike ja tahaks midagi uut ja huvitavat teha. Hea on küsida, et mida teised tahavad süüa, sest oma isude ja maitse järgi ma toitu valmistan. Mu ema oli väga hea restoranikokk ja tema valmistatud piduroogi kiitsid paljud inimesed. Esime asi, mida ema m ul valmistada lasi oli mannapuder, siis lisandus sibulapeki kaste ja palju muudki. Tõsisemalt hakkasin söögitegemist harrastama kui iseseisvalt elama hakkasin.

Nüüd saan kokkamisega suurepäraselt hakkama. Vahel lihtsalt on nii, et tulen töölt koju ja olen nii väsinud ja siis vaatan seda suurt segadust meie 5 ruutmeetrilises päkapiku köögis. Tegelikult unustasin kirjutada, et tegin täna hommikul makarone singi ja munaga, päris hea oli. Õhtuks tegin keeksi. Ma ei kurda, sest olen lastega pikalt (6 aastat) kodus olnud, siis kui nad olid väikesed. Ma olen oma eluga täiega rahul ja saame hakkama. Oma pisikesel juubelil ütlesin, et targalt elatud aastad.

Mustamäe halduskogus 26.01.2010

Halduskogu päevakord oli järgmine:
Punkt 1. Informatsioon Munitsipaalpolitsei tööst Mustamäel.
Ettekandja: Munitsipaalpolitsei esindaja.
Punkt 2. Informatsioon kevadtöödest Mustamäe linnaosas.
Ettekandjad: linnaosa valitsuse esindaja.
Punkt 3. Mustamäe LOV eelarve.
Ettekandja: ressursijuht Anne Baumeister
Punkt 4. Raha eraldamine reservfondist.
Ettekandja: ressursijuht Anne Baumeister.
Punkt 5. Muud küsimused.


Kuna Gerd Tarand on nii hästi asjaga kursis, siis panen siia tema blogist jutu munitsipaalpolitseist, koos lingiga.
Millega see MUPO siis õigupoolest tegeleb…

Teisipäeval toimunud Mustamäe halduskogu istungil andis lühikese ülevaate Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusest ameti juhataja asetäitja Kalmer Filatov. Peale halduskogu koosolekut palusin tal mõningaid numbreid täpsustada. Kuna talle jäi aga enda sõnul halduskogu koosolekust mulje, et inimestel ei ole mingisugust ettekujutust, kuidas või mida munitsipaalpolitsei teeb, siis tegi ta vastuseks üsna põhjaliku ülevaate.

Mis seal ikka imestada – millist muljet sa veel eeldad kui Isamaa- ja Res Publica Liitu esindav Anneli Entson palub juba ameti struktuuri tutvustades aeglasemalt rääkida. MUPO veebileht võiks enne sellise teema käsitlemist ikka soovitusliku lugemise hulgas olla. Mina olen varem möödaminnes munitsipaalpolitseist kirjutanud ka siin.

Kõik järgnev on aga ilma minu kommentaarideta ning Kalmer Filatovi poolt kirja pandud. Minul jääb ainult üle teda tänada. MUPO 2009. aasta rikkumiste statistika Mustamäel, panen kirja järgmisesse postitusse, paari tunni pärast.

Munitsipaalpolitsei korrakaitseüksust juhib ameti juhataja, kelle alluvuses on kaks ameti juhataja asetäitjat. Asetäitjad juhivad ja koordineerivad ametis olevate osakondade tööd. Teenindava personali hulgas on esiteks üks juhi abi, kelle ülesandeks on ameti dokumendiregistri Postipoiss haldamine, avalduste ja vastuste registreerimine jm. Teiseks on teenindava personali hulgas üks peaökonomist ja üks vanemspetsialist, kelle ülesandeks on ameti finantsarvestus. Kolmandaks on ametis kaks juristi, kelle kohustuseks on kaitsta kohtus munitsipaalpolitsei poolt tehtud väärteomenetluse otsuseid ja lahendada teisi juriidilisi küsimusi, mis tekivad ameti tööga seoses ning kaks haldusspetsialisti, kelle kohustuseks on tagada korrakaitseüksuse sujuv töö kõikvõimalike töövahenditega.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis on korrapidamise sektor ja kuus osakonda:

Korrapidamise sektor – allub vahetult ameti juhatajale ning sektoris on ametis 5 vaneminspektorit, kes töötavad ööpäevaringselt vahetustega. Korrapidamise vaneminspektorid võtavad vastu avaldusi (telefoni teel) ja suunavad operatiivselt sündmuskohale patrulli, vastavad telefoni teel linnakodanike küsimustele ning vastutavad telefoni teel laekunud informatsiooni kontrollimise eest.

Registriosakond – haldab väärtegude registrit ja tegeleb väärtegude registreerimisega ning kogub ja analüüsib väärteomenetluse alast statistikat jne. Osakonnas on 10 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle alluvuses on üks IT vanemspetsialist, kes tegeleb kogu ameti IT alaste küsimustega ning kelle kohustuseks on tagada kogu ameti arvutivõrgu laitmatu töö ning üks arhivaar, kes korraldab kogu ameti dokumentatsiooni arhiveerimist. Viis vanemspetsialisti ja kaks spetsialisti registreerivad väärtegude registrisse andmeid väärtegude kohta ning kontrollivad väärtegude registri andmeid.

Patrulliosakond – teenindab operatiivselt telefoni teel saabunud avaldusi ning vastavalt välja töötatud patrulli maršruutidele teostavad järelevalvet munitsipaalpolitsei pädevusse antud õigusrikkumiste osas. Osakonnas on kokku 26 ametnikku. Osakonda juhib osakonnajuhataja (üks) ning peainspektori (üks) kohustuseks on taksokontrolli teostamise organiseerimine. 10 vaneminspektorit ja 14 inspektorit käivad tööl vahetustega. Ööpäevane patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) ja taksokontrolli patrull (üks kaheliikmeline ekipaaž) töötavad ööpäevaringselt vahetustega ning ametnikud vahetuvad iga 12 tunni tagant. Taksokontrolli patrull tegeleb põhiliselt taksode kontrollimisega ja väärtegude tuvastamisel viiakse läbi väärteomenetlused. Tavaline patrull kontrollib kõiki korrapidajale telefoni teel laekunud avaldusi ja teostab järelevalvet välja töötatud maršruutidel kõikide muude munitsipaalpolitsei pädevusse kuuluvate rikkumiste osas. Väärtegude avastamisel alustavad ametnikud väärteomenetlusi ning vormistavad esialgsed menetlustoimingud. Alustatud väärteomenetlused antakse üle menetlusosakonna ametnikele. Kui rikkuja tabatakse otse sündmuskohal, siis viiakse menetlus patrulliametnike poolt lõpule. Enamus patrullis töötavatest ametnikest omab liikluse reguleerimise väljaõpet ning vajadusel, nt suurte ummikute puhul, tuleb neil tagada linnas sujuv liiklus.

Menetlusosakond – tegeleb järelevalve teostamisega ja väärtegude menetlemisega. Osakonnas on 29 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). Osakonnas on 8 tugipunkti s.o igas linnaosas üks tugipunkt. Kokku on 8 peainspektorit, 11 vaneminspektorit ja 8 inspektorit. Nimetatud ametnikud on jagatud tugipunktidesse ning igas tugipunktis on vastavalt töökoormusele 2- 6 ametnikku. Tugipunkti igapäevast tööd korraldab peainspektor. Iga tugipunkti kasutuses on sõiduk ning tugipunkti ametnikud teostavad iga päev oma piirkonnas järelevalvet ja rikkumiste tuvastamisel menetlevad väärtegusid lõpuni (koguvad tõendeid, teostavad menetlustoiminguid jne). Samuti viivad nad lõpule patrulli poolt alustatud väärteomenetlused ning kontrollivad munitsipaalpolitsei dokumendiregistris registreeritud avaldusi ning vastavad nendele avaldustele. Menetlusosakonna ametnikud osalevad vajadusel avaliku korra tagamisel ka väljaspool töö aega (nt laulu- ja tantsupidu, õllesummer, esimese septembri üritused jm) ning osa ametnikest on saanud liikluse reguleerimise väljaõppe ning vajadusel kaasatakse neid koos patrulliosakonna ametnikega liikluse reguleerimisel. Menetlusosakond tegeleb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (rikkumised on kirjas Tallinna linna heakorra eeskirjas ja Tallinna linna kaevetööde eeskirjas), liiklusseaduse (rikkumised on kirjas liikluseeskirja 13. peatükis), jäätmeseaduse (rikkumised on kirjas Tallinna jäätmehoolduseeskirjas), kaubandustegevuse seaduse, tubakaseadus, alkoholiseaduse, karistusseadustiku (§ 262) paragrahvide osas, mis on pandud riigi poolt kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti on menetlusosakonna ametnikel kohustus menetleda väärtegusid pakendiseaduse teatud paragrahvide osas, kuid seda ainult siis, kui laekub vastav väärteoteade. Järelevalve teostamise õigust pakendiseaduse üle munitsipaalpolitseil ei ole.

Kontrolliosakond – tegeleb piletite kontrollimisega ühistranspordis (Ühistranspordiseadus). Osakonnas on 42 ametnikku, osakonda juhib osakonnajuhataja (üks). 5 vaneminspektorit ja 36 inspektorit töötavad graafiku alusel. Üks grupp töötab alates kella 07.00st kuni kella 19.00ni ja kaks gruppi töötavad Iga vahetuse ajal on tööl kolm kuueliikmelist ekipaaži, kelle kasutuses on tööks vajalik buss. Eelnevalt välja töötatud maršruutide järgi, mida pidevalt muudetakse, kontrollivad need ametnikud ühistranspordis reisijate sõidupileteid ning rikkumiste tuvastamisel alustatakse väärteomenetlusi ning teostatakse esialgsed menetlustoimingud. Kui rikkujad on kiirmenetlusega nõus, siis viiakse menetlused kohe ka lõpule. Juhul, kui asjaolud ei ole selged, siis teostatakse esialgsed menetlustoimingud ning koostatakse väärteoprotokollid ja need materjalid antakse üle ametnikele .., kes viivad väärteomenetlused kontoris lõpule (hindavad kogutud tõendeid, koguvad vajadusel tõendeid juurde ning koostavad üldmenetluse otsuse ja tagavad selle, et otsused oleksid seaduses ettenähtud ajal menetlusalustele isikutele kättesaadavad). Kuna tegemist on väga levinud rikkumisega, siis tegelevad selle osakonna ametnikud ainult nimetatud rikkumiste avastamisega.

Parkimiskontrolli osakond – tegeleb valesti pargitud sõidukitega ja nimelt ainult nendega, mida võib seadusest tulenevalt teisaldada. Selliste sõidukitega, mis lihtsalt on valesti pargitud ning mille äravedamiseks puudub seaduslik alus, tegeleb menetlusosakond. Sõidukite äraveo puhul toimetatakse sõiduk parklasse ning parkimiskontrolli ametnikud vormistavad seal kohapeal väärteoasja materjalid ning teevad otsuse. Osakonnas on kokku 16 ametnikku, osakonda juhib osakonna juhataja (üks), 10 kontrolöri ja 5 inspektorit töötavad parklas vahetustega ning nende põhiliseks ülesandeks on parkimise järelevalve teostamine ja väärtegude menetlemine. Kuna antud juhul tuleb sõidukile järgi isik, kes on sõiduki valesti parkinud, siis on need väärteomenetlused võimalik kiiresti kiirmenetluse korras lõpule viia. Antud juhul on samuti tegemist levinud rikkumisega ning nagu eelpool juba öeldud on võimalik need menetlused kiiresti lõpule viia, siis tegelevad nimetatud ametnikud kitsalt ainult valesti pargitud sõidukitega, mille äravedamiseks on seaduslik alus. Nimetatud ametnikud töötavad samuti vahetustega. Päevasel ajal s.o 08.00st kuni 20.00ni on tööl 7 ametnikku ja kella 20.00st kuni kella 08.00ni on tööl kaks ametnikku.

Kooli- ja sisevalve osakond – nimetatud osakond loodi alles selle aasta algusest. Osakonnas on 18 ametikohta. Osakonda juhib peainspektor (üks). Osakonnas on 2 vaneminspektorit ja 15 inspektorit. Sisevalves töötab 11 ametnikku, kes valvavad nelja linna objekti (Tallinna Linnavalitsuse 2 maja s.o Vabaduse väljak 7 ja 10, Tallinna Volikogu ja Kristiine Linnaosa Valitsus). 6 ametnikku hakkavad järelevalvet teostama Tallinna koolide ümbruses . Nimetatud ametnike tööülesandeks on koolide ümbruses avaliku korra tagamisel osalemine ja avaliku korra rikkumiste tuvastamisel väärtegude menetlemine. Samuti on nimetatud ametnike ülesandeks koolide ümbruses tubaka- ja alkoholiseaduse üle järelevalve teostamine ning heakorra eeskirja § 13 lg 1 ettenähtud rikkumiste ärahoidmine ja väärtegude avastamisel väärteomenetluste läbiviimine.

Tallinna libedad teed...

Käisime täna koolide ja noortekeskuste ligipääsetavuse kaardistamise projekti viimaseid sabasid üle tegemas ja pilte täpsustamas. Ilm oli mõnus aga lumine ja libe.

Linnas oli libedaid lõike ja Järvevana teel oli päris libe parempoolne rada. Seal oli üks naisterahvas oma autogi üle valli tee veerele katuse peale keeranud. Teisaldusauto ja väikebuss üritasid, teda välja tõmmata. Ka Laagna tee oli keskpäeval libe nagu klaas. Liinibussil oli probleeme, et peatuses pidama saada. Olgem siis ettevaatlikud ja valige ohutu sõidukiirus.

Loe lisaks:
Teedel võib kõikjal olla libedaid lõike

Projektist lühidalt. Olukord liikumispuudega inimeste haridusasutustesse pääsemisel tundub endiselt kehv, sest enamus koolimajasid on vanad ja treppidega. Uuemad on ligipääsetavad, kuid enamus osaliselt, sest kui õpilane tahab kooli minna, siis on ta paraku katsumuse ees. Kodukoha kool peaks olema õpilastele esmane valik. Kui võtan näitena oma kodukoha, siis lähim Arte Gümnaasium on ligipääsmatu. Samas on korda tehtud näiteks 32. Keskkool. Pääseb mööda kaldteed kooli sisse. Siis võivad tulla raskused, et saada garderoobi, koolisööklasse, aulasse või ujulasse. Kajuks on koole, kuhu pääseb vaid 1. korrusele, siis algav trepid ja seal see ligipääsetavus lõppebki. Noortekeskused on vaid paaril juhul ligipääsetavad, kuid üle pooltes on takistused sisse pääsemisel. Arenguruumi on ka töötajate suhtumises puuetega inimeste organisatsioonide inimestesse. Suhtumine oli nii mitmeski koolis kui noortekeskuses vastik ja tekitas meis ebameeldivust. Koolides nõuti meilt ka peale tutvustamist ja projekti tutvustuslehe andmist kas töötõendit või saadeti Kinnisvara arendajate poole. Tundub, et meie koolid on nii kinnised asutused, kus infolauatöötajatel ja umbkeelsetel valvuritel puudub suhtlemisoskus ja kartus koolihoonesse sisse laskmisel. Tegelikkuses on haridusasutused samasugused linnaasutused nagu linnaosa valitsus või linnavalitsus. Töötavad juu linnaametnikud ja õpetajad ja koolipersonal ikka inimeste huvides.

Tiia Tiiki vastus üliõpilasele liikumisvõimalustest Tallinnas, talvisel ajal.

Kes ise agar küsima, sellele jaoks leian ikka aega, et vastata. Selleks ma blogit peangi, et kogemusi vahetada ja infot jagada. Loodan, et ta selle koolitöö-uurimuse valmis sai ning panen lugemiseks siiagi. Kirjutab Tallinna Pedagoogilise Seminari tudeng ja tal oli vaja teha analüüs ratastooli teekond. Sellega seoses tekkis paar küsimust, millele ise ei osanud vastust anda. Leidsin internetist Teie blogi ja seda lugedes sain mõned vastused enda küsimustele. Kuid paar konkreetsemat küsimust tekkis mul veel. Kas te oskate ja oleksite nõus nendele vastama? ikka nõus.

Küsiks siis, et mis on need probleemsed kohad Tallinna kesklinnas, et kus konkreetselt on liikumispuudega inimestele vähe mõeldud? kus neid pole, sõltub selle kuhu minna ja kuidas sinna saab (trammi ja kõrgete bussidega on raske liikuda, vajalik madalate bussidele kaasa võtta abistaja, raamatukogusse saaiseks vaja kutsuda nt Estoonia pst-l inimene, kes uksi avab jne)

Ja kas sellise lumega on võimalik liikuda Tallinna kesklinna tänavatel? (arvestades, et osad rajad on suhteliselt kitsad, et kas on kinnijäämise/kukkumise oht) praktiliselt ei ole võimalik, sest ratastooli rattad vajuvad lumest läbi või jäävad kinni ja inimene võib ratastoolist välja kukkuda, kitsastest kohtadest läbi ei pääse jmt.

Kas Tallinna linn teeb või toetab kuidagi, et sellise lumega ratastooliga liiklejad saaksid oma igapäeva toimetused ja käigud tehtud? Infot saad ka meie kodulehelt www.tallinnakoda.ee

Nii kiire on, et pole mahti olnud vastata aga teen seda siiski. Olen ise ka TPSis õppinud ja seda tööd teinud. Kirjutan sulle kirja sisse vastused. Kõige pealt mõtle välja, kuhu ratastoolis inimene minna tahab. Näiteks kodust poodi või kodust arsti juurde või päevakeskusesse. Seejärel on vaja mõelda kuidas ratastooliga toast õue saa? kas on vaja abistajat või Tallinn pakub ka invatakso või ratastooli invabussi teenust. Siis mõtle kuidas liikuda saab tänavatel - kui on lumi, siis on ksi pea võimatu liikuda, isegi autoni või autoga sõites invaparkimiskohtadele või parkimiskohtadele on raske pääseda. Üldiselt on nii, et kesklinnas on viimaste aastatega oluliselt paremaks läinud. Nt pangad, Viru keskus, Tallinna Kaubamaja, Splaris, Coca Cola Plaza on need kuhu pääseb. Aga vanalinnas ja väiksematesse poodidesse, vanadesse majadesse on raske kui mitte võimatu sisse pääseda. Kõnnitee servad on üldiselt ehitatud madalaks. Panen sulle lisasse ka oma uuriuse 2009 ja tööversiooni Tallinna teenustest, mis ei läinud raha puudusel jmt probleemide tõttu trükki. Ka hambaarst ja inkotuba.

Tallinnas on lisaks invatakso teenusele ka isiklik abistaja teenus, koduhooldus jmt. Aga kõik saab alguse inimesest, kui oled hea suhtleja ja sul on toetav pere ja sõbrad, siis nende abile tasub loota. Ka mõni kooliõde või vabatahtlik saab abiks olla. Puuetega inimeste ühingud, kojad ja liidud on need MTÜ-d, kus osaleda, nõu küsida või huvitavalt aega veeta. Vt Tiia Järvpõllu blogi

Andres Eylandt´i matuse pildid

Eile paistis ilus päike ja külma oli Tallinnas -27 C. Kurb aga pidulik.
Sõpradele piltide link siit

http://arko.planet.ee/pilte_2010/

Rongaisad peagi häbiposti!

Tänases Õhtulehes jälle see sotsiaalne teema alimentide-elatisraha maksmise kohta. Olles isegi selle teemaga aastaid tegelenud leian, et nende lapse mittekasvatavate ja ka raha maksmisest kõrvale hoidjatega peavad kohtutäiturid rohkem tegelema. Omal ajal suhtlesin kohtutäituriga sageli ja tekkis mulgi küsimus, et kui inimene väidab, et on töötu, kuid tema lai elu ja tööotsad piiri taga, siis saaks Eesti riik midagi ette võtta. Ja võttiski, muudeti seadust, mille alusel saab politsei kaudu nõuda kriminaalasja algatamist. Kui muu ei aitanud, tegin seda minagi. Aega läks ligi 2 aastat aga suure võidu ma sain ja sellest ajast peale oli 6 kuud tingimisi piisabvalt suur ja raske kohtuotsus, mis sundis isa pingutama, et oma 2 lapsele see 1500 krooni tasuda. Kahjuks on vildakas see, et kui isa kulutab lastele elatisraha ja maksab emale, laste ülalpidamiseks, siis on see äkki ema tulu ja nii maksan igal aastal tulumaksu laste nn söögiraha pealt.

Paraku ei räägita sellest üldse, et maksmata alimentide võlg ei aegu ja seda 109 000 krooni saab meiegi lapsevanem maksta veel aastaid. Nüüd juba saab märtsis vanem poeg 18 ja siis saab järgi nende aastate isalt saamata raha.

Uudis ise selline:
Varsti rongavanemad kõik avalikult internetis näha! http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=364340

Alimentide maksmisest kõrvale hiilinutel pole enam pääsu, sest justiitsministeerium lõi avaliku veebilehe nende emade-isade kohta, kes on seni keeldunud elatusraha maksmast."Kus ma elanud olen, et ma sellest võimalusest midagi ei tea," üllatus Tallinnas elav üksikema Katrin Sibul, kui võlgnike nimekirjast kuulis. Üksi kaheksa-aastast tütart kasvatav Sibul peab võimalust tänuväärseks ning ütles, et laseb kohtutäituril ka oma lapse isa nime, kes lapsele võlgu üle 100 000 krooni, sinna üles riputada, vahendab Postimees.

"Jõuab endale osta üle kahemiljonilise maja, aga lapsele raha maksta ei jõua," kurvastas Sibul. Ta lisas, et kindlasti aitab avalik nimekiri paljudel lapsevanematel alimentide eest võlgu jäädud raha kätte saada. Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul ongi üks nimekirja ülesriputamise eesmärke, et see motiveeriks inimesi oma võlga tasuma.

Praegu on kohtutäituritel käsil üle 4700 juhtumi, kus isa või ema ei maksa teisele vanemale lapse eest elatusraha. Lastele võlgu jäädud raha on kokku üle 43 miljoni krooni.

Minu artikkel Kuukiires 1. 2010

Siin see on:

Üldkoosolek pimedate ühingus

Kirjutanud: Tiia Tiik

Reedel, 11. detsembril 2009. aastal toimus Põhja-Eesti Pimedate Ühingus üldkoosolek. Ühingu rohkem kui 542 liikmest oli kohal alla 40 inimese.
Päevakorras oli:
1. PPÜ 2010. aasta tegevuskava kinnitamine
2. 2010. aasta eelarve kinnitamine
3. PPÜ revisjonikomisjoni liikmete valimine kuni 2010. aasta ühingu juhatuse volituste lõppemiseni ja korraliste valimisteni.

Koosolekut juhatama hääletati Priit Kasepalu, protokollijaks valiti üksmeelselt Ulrika Tint. Häältelugejaks valiti toetajaliige Anne-Mall Kroon.

Esimese päevakorra punktina luges Ulrika Tint ette Põhja- Eesti Pimedate Ühingu tegevuskava aastaks 2010. Peale ärakuulamist ning arutelu, otsustas üldkoosolek selle kinnitada.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta tegevuskava on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Teise päevakorra punktina kandis Ulrika Tint ette 2010. aasta prognoositava eelarve.
Toimetuse märkus: Ühingu 2010. aasta eelarve on loetav käesolevas infolehes eraldi artiklina.

Eelarvesse sai Tiia Tiiki ettepanekul lisatud ühingu planeeritud tegevuste elluviimiseks projektide rahastamine 50-tuhande krooni ulatuses tuludesse ja kuna tegemist on projektidel sihtfinantseerimisega, siis sama summa (50 000 krooni) kanti kulude poolele ka juurde. Selle ettepanekuga ei olnud nõus 4 liiget. Kuna ettepaneku poolt hääletajaid oli aga enamuses, siis võeti muudatusettepanek arvesse.

Üles kerkis küsimus Viktor Paringult, et miks tasuvad ühingu liikmemaksu nii vähesed inimesed. Järgmise aasta eelarvesse on koos sisseastumistasudega planeeritud selleks viis tuhat krooni. Kui ühingu 542 liiget tasuksid kõik liikmemaksu, siis teeks see tuluna 27-tuhat krooni.
Eduard Borissenko vastas, et vastavalt põhikirjale saab need liikmed, kes 2 aastat järjest pole liikmemaksu maksnud, ühingust välja arvata. Mõned liikmed on veteranidena liikmemaksust vabastatud. Neile, kes liikmemaksu ei tasu, ei saa ühing ka koosolekukutsega kirja saata.
Peale arutelu ning lisaettepanekute sisseviimist otsustas üldkoosolek eelarve kinnitada.

Kolmanda päevakorrapunkti juures selgitas Eduard Borissenko esmalt revisjonikomisjoni valimise vajalikkust. Kuna ühingul on raha vähe ja 1. jaanuarist lahkub majast Tondi 8A suurim rentnik juuksurite erakool, siis pole mõtet audiitorile suuri summasid maksta. Järgnevalt seati üles revisjonikomisjoni kandidaadid ning Eduard Borissenko palus liikmekandidaatidel ennast lühidalt tutvustada. Kõik kolm kandidaati on PPÜ liikmed ja kahel ka pikemaajaline raamatupidamise ja revisjonikomisjoni töökogemus. Seejärel otsustati valida 3-liikmeline revisjonikomisjon koosseisus: Tiia Tiik, Saima Murr ja Ahti Tomp.
Sellega olid päevakorrapunktid käsitletud.

Peale nii öelda ametliku osa lõppu andis Eesti Pimedate Liidu esindaja Anne-Mall Kroon Talvi Viinapuule üle aukirja ning kommikarbi. Talvi osales edukalt Euroopa Liidu punktkirjaesseede konkursil.

Järgnevalt teatas Eduard Borissenko, et ühingu kauaaegne liige ning spordi- ja kultuuritegevuse eestvedaja Heidi Nugis läheb alates 2010. aasta algusest pensionile. Heidi Nugis on töötanud pimedate kombinaadis ja ühingus 1963. aastast.

Invataksoteenuse koordinaator Tiia Tiik soovis rääkida taksojuhtide koolitamisest. Tallinna Puuetega Inimeste Koda on kahe aasta jooksul viinud läbi 10 koolitust taksojuhtidele, lisaks koolitati Kultuuripealinn 2011. aasta vabatahtlikke ja Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse õpilastega koostöös Tallinna Autobussikoondise bussijuhte ja reisisaatjaid. Viisakas ja teadlik suhtlemine klientide ja taksojuhtide vahel on hea kliendikultuuri aluseks. Samuti on vajalik õpetada dispetšereid suhtlema erinevate puudeliikidega inimestega. Kõik me tahame saada head teenindust ning selles on ka meiepoolsel viisakal käitumisel suur roll.

Pime ühingu liige Aare Karu oli üldkoosolekule tulnud koos oma juhtkoeraga. Härra avaldas pahameelt, et midagi huvitavat ühingus ei toimu. Mida täpsemalt ta soovis, seda ta kohalviibijatele ei selgitanud. Tõusis kohe koosoleku alguses püsti ja lahkus koos oma noore juhtkoeraga protestiks koosolekult. Kui nad jõudsid saaliukse kõrval oleva riidenagi juurde, sisenesid inimesed koosolekule. Koer seisatas koos peremehega, kes hoidis teda kinni jalutusrihmast mitte rakmetest ja ootas. Hetke pärast pistis juhtkoer koonu põrandal oleva koti luku vahelt sisse ja tõstis välja kilekoti, nagu mulle esialgselt tundus, lõunasöögiks mõeldud võileibadega. Peremees ei kuulnud midagi. Jõudsin veel tagant kolmanda rea keskmiselt istekohalt hüüda, et koeral on kilekott suus, kuid peremees ei kuulnud ning jätkas teekonda koos koeraga välisukse suunas. Koer neelatas paar korda ja tema kõhtu kadus kilekott koos toiduga. Saali jäi õhku rippuma vorstilõhn. Hiljem selgus, et arvatavate võileibade asemel oli koera kõhtu kadunud 650 grammine poolsuitsuvorsti kang. Mul on kahju, kui tark ja noor juhtkoer inimeste mõtlematu käitumise puhul haigestub või sureb. Kui koeraomanik ei tea, mida koer sööb, siis ta ei oska kahtlustadagi. Juhtkoerte koolitaja peaks siiski rääkima koerakasutajaga, sest koerakasutaja vastutab oma koera söötmise, kommete ja tervise eest. Veterinaarabi on kallis, samuti ravimid. Pigem ennetada, kui koera tervisega riskida, sest seda nägid televiisorist kõik, et koera võõrad inimesed söödavad. Kohal olnud pimedatest ja eakamatest vaegnägijatest ei märganud seda vahejuhtumit keegi.

Kurb on see, et kui koer samamoodi kauplustes käitub, siis võib tulevikus üles kerkida probleem, kus teisigi koolitatud juhtkoeri pimedatega poodidesse ei lubata. Tõepoolest on paha mõeldagi kui labradori tõugu juhtkoer oma ilase koonuga toidukaupu nuusutab. Õiged juhtkoerad nii ei tee. Rääkisin ka juhtunust Maarjale, kellel ka koer kaasas oli. Tegelikkuses võib selline üleannetu temp koera tervisele halvasti mõjuda ja koer haigeks jääda. Pärast oli kott kadunud ja keegi sellega teele asunud.