18. september 2012

Kas puue muutub ajas või muutub inimese toimetulek?

Peale puudega lapse sündi või peale traumat on kindlasti inimene ja pere motiveeritud hakkama saama. Kui olukord on lootusetu, siis ongi puude osakaal suur aga peale aastat, kahte on kindlasti olukord muutuv. Mõnikord paremuse, teine kord halvema suunas. Inimene kohaneb või lööb käega...Kus on need töökohad, kus puudega inimene saaks osalise ajaga töötada või teha tööd, mis ei nõua füüsilist pingutust. Ma omalt poolt olen soovitanud õppida, õppida, õppida või vormistada tööotsijaks, aendada ennast või olla ühiskondlikus elus aktiivne. Õnneks ei ole vabatahtliik töö surnud, kuid selle eest palka ei maksta. Inimene vaatab ikka esmajärjekorras oma rahakotti ja siis otsib väljakutseid.

See puudega kohanemise küsimus on olnud päevakorral juba üle 10. aasta ja olen nõus sellega, et kõik puudega inimesed ei vaja rehabilitatsiooniplaani ega rehabilitatsiooniteenuseid, kuid kahjuks pole kättesaadavad kohalikud teenused (nt taastusravi, tugiisiku ja isikliku abistaja teenus, tööturu koolitused jne) või on nende maht nii pisike, abivahenditel on järjekord ja ka see omaosalus, mis inimese maksta jääb, on suur. Aitaks see, kui inimesel kohandatakse korter, antakse transport tööle ja taastusravile pääsemiseks, võimaldatakse laenutada abivahendeid jne. Seejärel on vaja soodustada töötamist, et inimene oleks motiveeritud töötama, ümber õppima ja oleks väärikas, vajalik kodanik. Need inimesed, kes tööd otsivad on löödud sellest süsteemist, sest töökohti ei ole ja kulud töötamisel ja tööl käimisel on kordades suuremad. Panen siia lingi Postimehest:

Ministeerium: puue on ajas muutuv mõiste (29)

18.09.2012 12:08
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel lähtutakse Eestis puude defineerimisel samasugust lähenemist nagu paljudes teistes riikides ning selle kohaselt on puue ajas muutuv mõiste.
 
«Puude defineerimisel kasutatakse isiku elukeskkonda arvestavat sotsiaalset lähenemist mitte ainult Eestis, vaid veel paljudes riikides. Sellist lähenemist kasutab ka ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon,» rääkis sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Marina Runno.
Ta lisas, et selle konventsiooni kohaselt on puue ajas muutuv mõiste ja «vaegustega isikute ning suhtumuslike ja keskkondlike takistuste vastasmõju tagajärg, mis takistab nende isikute täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel». Nii võetaksegi puude määramisel arvesse ka teisi isiku toimetulekut mõjutavaid aspekte, mitte ainult tervisekahjustuse ulatust.
Võimalike rehabilitatsiooni teenuse taotlejate arv on Eestis ligi 130 000 inimest, reaalselt taotleb teenust 20 000 inimest aastas. «Erinevate küsitluste ja uuringute põhjal saab tõdeda, et paljud puudega inimesed ei vaja hoolekande mõistes rehabilitatsiooniteenust, sageli vajatakse tervishoiuteenuse raames raviteenust, lisaks tugi- ja hooldusteenust ja muid toetavaid teenuseid kohaliku omavalitsuse või töötukassa  poolt,» selgitas Runno.

Ametnik lisas, et uue regulatsiooni sisseviimisega püütakse inimesi sihitada õigele abistavale teenusele, mis omakorda eeldab nende toetavate teenuste paremat kättesaadavust.
«Rehabilitatsiooniteenuse efektiivsust saame mõõta lähtuvalt selle teenuse eesmärgist, mis väljendub kliendi toimetuleku muutuses, näiteks kompenseerivate oskuste omandamises, puudest tuleneva toimetulekupiiranguga kohanemises jne,» rääkis ministeeriumi esindaja.
Eilses Postimehes ilmunud Tiina Kangro artiklis toodud näide kaitseväelaste edukast rehabiliteerimisest viitabki Runno sõnul toimetuleku piiranguga hakkama saamisele, seda siis kompenseerivate abivahendite abil.

Kolmandik rahast kulub plaanide vormistamisele
Eestis rehabilitatsiooniks ette nähtud 5,5 miljonist aastas kulub ligi kolmandik ehk 1,7 miljonit rehabilitatsiooniplaanide koostamiseks. Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul ongi rehabilitatsiooniplaani koostamine esimene etapp, mille ajal inimest nõustatakse, juhendatakse, kaardistatakse abistamist vajavad takistused ja probleemid ning sellele vastavalt planeeritakse tegevuskava. Sageli osutatakse paralleelselt tegevuskava koostamisega juba ka vajalikke teenuseid.
«Rehabilitatsiooniteenuse tegevuskava ei ole eraldiseisev dokumendi vormistamine vaid ongi osa rehabilitatsioonist,» selgitas Runno. Talisas, et uue regulatsiooniga muudetakse tegevuste planeerimine paindlikumaks, tagades tegevustele suuremat ressurssi.

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...