Täna käisime Tallinna Botaanikaaias, kus on palju lilleilu ja palmimajad on paari aasta jooksul muutunud huvitavamaks. Seenenäitusel käisime ka ära ja kohtasin seal oma klassivenda teadur Veiko Kastanjet, kes selle koos seltskonnaga korraldas. Ta andis mulle nuusutada küüslaugulõhnalisi seeni ja kui küsisin palju tema seeni sööb, siis sain vastuse, et paari liiki ikka. Rooside ilu oli nii kaunis, et Arko ei jõudnud ära oodata, millal ma need roosid ära imetlen ja mõned pildile saan. No mida sa teed, kui ikka tahad ninapidi ligi minna, silte uurida ja mõnda lille nuusutada või pikemalt imetleda tahan ja nii lähebki kauem aega. Roosid on nii erakordselt lopsakate õitega ja paljudes suurustes ja värvitoonides. Lisaks leidsin sealt veel õunu, kibuvitsu, rukkililli ja palju huvitavat. Tavaliselt on takistuseks see, et botaanikaaia värav on mäe peal ja sealt ratastooliga alla minek on vaevarikas ja veel raskem on füüsiliselt sinna mäe otsa pärast tagasi saada. Kurtsime muret siis kassas ja piletimüüjale oma puuet tõendavat pensionitunnistust näidates (sest puuetega inimestele on külastus tasuta!), kurtsin ka seda füüsilist takistust. Piletimüüja mõtles veidike ja siis teatas, et ta annab meile telefoninumbri ja kui me sinna alumise värava taha läheme ja helistame, siis ta avab värava. See oli tore uudis ja suureks abiks Arkole. Igatahes oli tore sügise esimene päev ja palju kauneid hetki loodusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar