Mark Levin selgitas, et Lääne-Tallinna Keskhaigla Hooldusravikliinik kolis siia majja 1.juunist 2012. aastal. Ruumid on head ja avarad, ligipääsetavus on olemas ja majas on liftid. Maja taga on tasuta parkla. Oleme ravinud 269 inimest, kusjuures ravil saab olla kuni 60 päeva ühes haiglas. Peale seda lahkuvad inimesed koju, teistesse raviasutustesse, haiglatesse või surevad. Vajadusel pikendatakse hooldust taotluse alusel lisaks 60 päeva, kuid seda saavad vähesed kasutada. Hõive on aasta algusest 87%, mis on koos Sõle tänava hoolduskliinikuga aga praegu on täituvus 95%. Haiglast tuleb otse 23,3%, ülejäänud tulevad kodudest. Iga 2-3 läheb edasi hooldusravihaiglasse Kallaveresse, Keilasse, Hiiule, Järvele. Hooldekodusse paigutada on raske, sest kui meil on kahesed palatid, siis igast palatis 1 inimene vajaks hooldekodusse paigutamist, kuid hooldekodu koha maksumus on kõrge. Haigekassa finantseerib voodipäeva eest 43,01 eurot, millest patsient tasub 15% ise, st 6,46 eurot päevas. Kui inimene ei ole suuteline seda tasuma, siis on võimalik pöörduda elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda toetuse taotlemiseks. Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Maarika Lillemäe teatas, et oleme taotlused vastuvõtnud ja siis otsustame kuidas saame toetada.Selgus, et hooldusravikliiniku järjekorras on hetkel 101 inimest. Haigekassa on finantseerinud 63 voodikohta, kuid esitasime taotluse 2013. aastaks 150le kohale. Hoolduskliiniku juhatajana selgitas, et on selles süsteemis töötanud 7 aastat ja praegu on personalil head töötingimused ja kollektiivi kliima on hea, samuti on patsiendid rahul uute tingimustega ja väiksemate palatitega. Personali töökohad on täidetud ja keskmine töötajate vanus on 55 aastat ning töötajad ei soovi lahkuda. Töölesoovijate avaldused on järjekorras. Toitlustab Eesti eine. Patsientidel on võimalus saada tegevusteraapiat ja füsioteraapiat tervisekeskusest, kus on olemas vahendid ja bassein, aga need on tasulised teenused, mis tuleb ise osta lisaks. Planeeritud on alustada päevahoiuteenuse osutamist dementsetele. Mina tundsin huvi, et kas on ka plaanis alustada päevategevuseteenuse korraldamist ja osutamist liikumispuudega tööealistele inimestele ja sain vastuseks, et seda plaanis ei ole, kuid sooviti osutada teenust psühhiaatrilistele patsientidele. Tulevikus pakume ööpäevaringset hoidu 5-6 inimesele, kes ei liigu ning lisandub dialüüsiosakond. Hoone ehitust rahastas Euroopa Regionaalfond ning nende toetus oli 67% ja Eesti riik rahastas ehitust 33%.
Haaberstisse Väike-Õismäele asus ka koduõenduse personal ja selgus, et rahalisi vahendeid on ning 3 koduõde käivad inimestel kodudes. Lisaks käivad hooldajad, kuid paljude hooldusvajadus on nii suur (nt diabeetikul süstimine 4 korda päevas), et vajaksid hooldusravi või hooldekodusse paigutamist.Selgitati, et koduõeteenuse saamiseks on vajalik perearsti saatekiri ja teenus on inimesele tasuta, sest selle eest tasub Haigekassa. Alar Sepp tundis huvi kui suur on hooldajate koormus ja rääkis, et Euroopa liidus, näiteks Soome on ühel hooldustöötajal 4 patsienti. Meil võiks Tallinnas olla 3 keskhaiglat. Mark Levin teadis olukorrast Norras, kus on 3 patsineti töötaja kohta. Meie liigume sinna poole. Meil on personal olemas, koosseisu täpsustatakse ja taotleme, et töötajal oleks 6-8 patsienti hooldada. Meil on kaasaegsed ruumid ja töötingimused head. Hooldusravihaiglatena on praegu lisaks meile ka Hiiul endises lastehaiglas ja Järvel. Meil töötab 2 arsti, vajadusel kutsume kiirabi või viime patsiendid kõrval asuvasse tervisekeskusesse, kaasame spetsialiste. Haiglas on ka tasuline hind 30 eurot päev, kuid meie pensioni suuruse juures seda hinda maksta pole võimalik. Mõnel on olemas korter, mida saaks müüa või rentida, kuid meil puudub see süsteem, et seda saaks teha ajal, kui inimene on hooldusravil või hooldekodus. Maarika Lillemäe rääkis, et meilgi on linnaosas palju eakaid inimesi, kes on üksi jäänud ja elavad 3-toalistes korterites üksida ning korteri eest maksmine käib üle jõu, kuid korterit vahetama või loobuma nad ei soostu. Sain kinnitust, et hoolduseks vajalikud abivahendid on olemas ja seda tõestas ka meie tutvumine majaga.Kinnitasime peale arutelu ka II poolaasta tööplaani järgmiselt:
August – hooldusravi Mustamäel ja tutvumine kliiniku tööga Väike-Õismäel.
September – eestkoste korraldus Mustamäe linnaosas.
Oktoober – õigusabi võimalused linnakodanikele.
November – lastega perede olukord Mustamäel.
Detsember – Terviseedendus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar