6. september 2012

Puust ja punaseks puude taotlemise probleemidest

Ükski abivahend ei suuda liikumispuudega või pimedat inimest puudest terveks teha ja ka paludel juhtudel on meditsiin võimetu inimest liikuma panema nii, et keppi kasutades inimene hästi ja vaevata liiguks. Mulle meeldib ühe mehe kommentaar, et kohaneda saab valuga, kuid mitte oma puudega. Igas olukorras saab inimesi võrrelda, et kui näiteks üks 40aastane naine liigub abivahendiga ja teised temaealised mitte, siis on kõrvalabi või abivahendi kasutamise vajalik. Nüüd käib jutt ühest äärmusest teise - kui varem kirjutasid ajakirjanikd, et ratastooli aheldatud või voodihaige, siis nüüd üritavad mitmed ametnikud tõestada, et jala kaotanud inimene on proteesi kasutamisel terve st puudeta. Järgmine uudis on eilsest Aktuaalsest kaamera uudisest tehtud ja leitav ERRi arhiivist siit:

Invaspordiühing: puudega inimese terveks pidamine on diskrimineerimine

Raskelt vigastada saanud inimeste terveks tunnistamise probleem ei puuduta ainult kaitseväelasi, vaid kõiki puuetega inimesi, kinnitavad nende esindajad. Sotsiaalministeerim tegeleb hetkel süsteemi üle vaatamisega, kuid ei ole teada, kas ja kuidas planeeritavad muudatused olukorda parandavad, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tallinna puuetega inimeste koja (TPIK) esindajad ütlevad, et viimasel ajal on puudetaotlustele aina rohkem negatiivseid vastuseid tulnud ning nemad püüavad taolisi juhtumeid lahendada. "See tähendab seda, et inimesed pöörduvad, neil on vähendatud kas puude raskusastet või siis on vähendatud töövõimetusprotsenti ja selge on see, et meie kui esindusorganisatsioon peame inimesi aitama. Me oleme päris mitmeid vaidlustusi teinud ja inimesed on saanud tagasi nii töövõimetusprotsendi kui puude raskusastme," rääkis Puuetega Inimeste Koja juhatuse liige Külli Urb.

"See on otseses mõttes diskrimineerimine. See ei ole üks ainuke juhus, neid on palju. Mitte palju, aga juhtub mõnikord tõesti, et tullakse ja küsitakse abi meie käest ja nii on. Ma võin öelda, et see tendents on praegu väga levinud", ütles Tallinna Invaspordiühingu esinaine Rita Goruškina. Sotsiaalkindlustusamet ütleb, et näiteks kaitseväelaste puhul ei olnud küsimus puudetaotluse ankeedi valesti täitmises, aga kui inimene saab enamike asjadega abivahendite toel hakkama, siis on ta riigi silmis terve inimene.

"Selle puude tuvastamise juures ei ole aluseks ainult inimese enda hinnang, vaid tegelikult ka kogu see terviseseisund üldkokkuvõttes. Kui tema ikkagi kasutab abivahendit, mis aitab tema toimetulekut parandada, siis praeguste õigusaktide kohaselt ei ole ta jah nagu puudega inimene," ütles sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Karin Kodasma. See probleem ei puuduta ainult ihuliikme kaotanud inimesi, vaid ka mitmete erinevate haiguste põdejaid - näiteks insuliinipumpa kasutav diabeetik võib puudest ilma jääda. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eile "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et süsteem on praegu ülevaatamisel. "Me oleme vabariigi valitsuselt saanud ülesandeks ette valmistada järgmise aasta esimeseks kvartaliks töövõimetust ja vajadusel ka puudemääramis-süsteemi puudutavad seadusemuudatused ja need on hetkel töös," lausus Pevkur.

President Toomas Hendrik Ilves ütles täna, et Eesti nimel võidelnud kaitseväelased väärivad toetust riigi kõigi võimaluste piires. Kas ja mida Sotsiaalministeeriumi plaanitavad reformid muudavad, näitab aeg. Seda enam, et probleem ei puuduta vaid kaitseväelasi, vaid kõiki puuetega inimesi.

Kommentaare ei ole: