12. september 2012

Kolmandik vaidlustatud puudeotsuseid rahuldatakse

Esmaspäeval käis mul töö juures külas EPLi ajakirjanik Tuuli Jõesaar. Rääkisime pikalt nendest probleemidest ja puuetega inimeste olukorrast, töötusest, oskuste ja kelleoskuse madalast tasemest, ebatäpselt täidetud taotlustest ja telefoni teel nõustamisest, selgitamisest ning inimeste abistamisest, kes sotsiaalnõustamisele tulevad. Probleeme on palju ja need jätkuvad, kuigi aastakümnetega on töövõimetuse ja puude tuvastamise kord muutunud, siis siiani tekib olukordi, kus sügava puude asemel määratakse raske või keskmine puue, raske puude asemel keskmine puue või keskmise puude asemel tunnistatakse inimene terveks ehk otsusele kirjutatakse, et puuet ei tuvastatud ja lisakulutusi ei esine. Aga esineb nii kuuldeaparaadile, abivahenditele, transpordile, ravimitele, juhendamisele, järelvalvele, enesehooldusele ja majapidamisele. Tavaliselt on inimese tööle minemisel need kulud suuremad ja kui toetusi, teenuseid ei ole, siis inimesi ei motiveeri töötama, kui saadav töötasu kulub lisakuludeks. Vaidlustamine on parem tegu kui kodus ohkamine või nutmine. Samas soovitan enda poolt rääkida oma arstiga, sest kõik eriarsti andmed ei jõua perearstini ja kui on tegemist mitme puude ja erineva haigusega, siis ongi kulutused, töövõimetus ja eluga hakkama saamine keerulisem, vaevarikkam. Aga mul on hea meel nende üle, kes selle vaide esitamise teekonna ette võtavad ja võitjatena väljuvad. Artiklis on natuke valesti läinud see, et transporditeenust saavad lisaks sügavale puudele ka raske liikumis-, nägemis- ja liitpuudega inimesed. Aga ühistransport on tasuta vaid sügava puudega inimestele, erandina lisanduvad raske nägemispuude inimesed. 

TÄISMAHUS: Kolmandik vaidlustatud puudeotsuseid rahuldatakse

 Pea kolmandikul juhtudel kuulutab vaidluskomisjon ekspertarsti esialgse otsuse valeks. Sotsiaaltöötajate sõnutsi võib puude määramisel näha järjest rohkem sotsiaalkindlustusameti ekspertide praaki. Statistika kinnitab, et järjest rohkem puudeotsuseid vaidlustatakse, kuid endiselt jääb vaidlustatud otsuste arv alla ühe protsendi puudeekspertiiside koguarvust. „Üks naine oli meningiidiviiruse tõttu lapsest saati raske puudega. Nüüd määrati keskmine puue. Aga tervislikus seisundis midagi muutunud polnud! Vaidlustasime. Nädala ajaga tuli vastus, et on ikka raske puue,” tõi Tallinna puuetega inimeste koja sotsiaaltöötaja Tiia Tiik ühe näite. Selliseid näiteid on veel, Tiik meenutab, et üksnes tema on tänavu tegelenud viie vaidlustusjuhtumiga.

Tüsistus vähendas puuet
„Üks raske diabeedihaige oli peaaegu pime, oli sügav puue. Tal tuli tüsistus jalga, oli mitu kuud haiglas ja liikus ratastooliga. Sai sügava puude asemele raske. Meie vaidlustasime, et ta saaks sügava puude tagasi, aga vaidluskomisjonist tuli eitav vastus: ratastooli jäämine polevat tema põhihaigus! Samas diabeet tekitabki nii palju tüsistusi ka jalgades, neerudes ja mujal,” tõi Tiik teise näite. Vaidluskomisjonilt sai eitava vastuse ka mees, kellele varem oli määratud kaheks aastaks keskmine puue. Kui see aeg läbi sai, esitas mees uue puudetaotluse, kuid sellele vastati eitavalt: puuet ei tuvastatud. Tiigi abiga vaidlustas mees otsuse, kuid sai ka vaidluskomisjonist eitava vastuse.
Samasuguseid juhtumeid on olnud ka mujal Eestis. „Meil on näiteks inimene, kellel enne oli 70- või 80-protsendine töövõimetus, aga uue ekspertiisiga sai ta vaid 30-protsendise töövõimetuse. Samas on silmaga näha, et ta pole tervemaks saanud, liigub tugikepi abil ja teeb seda vaevaliselt. On näha, et tal on liikumisraskused ja ta on haige inimene,” ütles Helme valla sotsiaalnõunik Anne Kalda. „30-protsendine töövõimetus tähendab, et ta ei saa riigilt puudetoetust ja peaks end hoopis töötukassas arvele võtma. Sellist tööd, mis talle sobiks, pole siin aga pakkuda. Nii on omavalitsus sunnitud maksma täiendavat toimetulekutoetust, sest inimene on sellises olukorras, kuna töötada ta ei suuda ja riigipoolset toetust ka ei saa,” selgitas Kalda.

Palju eksitusi
Eelmisel aastal tegid sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid 38 400 korduvat puudeekspertiisi ehk ekspertiisi neile, kellel varasem puudeaste aegus. Ligi 1100 otsust vaidlustati. Vaidluskomisjon rahuldas neist umbes kolmandiku ja tunnistas ekspertarsti otsuse valeks. Seega, kui inimene tunneb, et talle määratud töövõimetusprotsendi või puudeotsus pole õiglane, on päris suur tõenäosus, et tegu oli eksitusega ja vaidluskomisjon muudab otsust. Medali teise küljena rõhutavad nii sotsiaalkindlustusamet kui ka sotsiaaltöötajad seda, et vaiete arvu rohkenemist põhjustab ka lihtsalt vaesus või soov saada hädavajalikke teenuseid, mis seostuvad vaid kindla puudeastmega. „Puue algab 40-protsendisest töövõimetusest. Kui puuet ei tuvastata, ei saa inimene ka neid teenuseid, mida puuetega inimestele pakutakse. Tallinnas vaidlustatakse raske puue näiteks selleks, et saada sügavat puuet ja sellega kaasnevat koduhooldus- ja invatransporditeenust,” selgitas sotsiaaltöötaja Tiia Tiik. Sotsiaalkindlustusamet toob vaiete kasvu põhjusena esile ka vaesust „Vaietes tuuakse sageli ära töötus, toimetulekuraskused ja teised sellised probleemid,” ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.



Ekspert vajab rohkem andmeid 

Sotsiaalkindlustusamet sagedast puudeotsuste vaidlustamist probleemiks ei pea. „Rahuldatud vaiete arv on suur seetõttu, et sageli esitavad isikud vaidluskomisjonile lisa­andmeid, mis esmase arvamuse andnud ekspertarstil puudusid. Mõnikord kirjutab isik oma vaides, et ta on käinud veel mõne arsti juures, kelle nime ta ekspertiisitaotlusesse märkinud ei olnud.
Peame vajalikuks rõhutada, et vaidluskomisjonil on võimalus vaide sisule tuginedes kontrollida vaides toodud asjaolusid. Seega on vaidluskomisjonil otsuse tegemiseks rohkem andmeid,” ütles sotsiaalkindlustusameti ekspertiisinõunik Alvi Tellmann.


Loe ka Delfi kommentaare siit.

Kommentaare ei ole: