Puuetega inimesed kutsuvad poliitikuid avalikule valimisdebatile

Tallinna Puuetega Inimeste Koda (TPIK) korraldab täna kell 15.30 Tallinna Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses (Endla 59) avaliku valimisdebati puuetega inimesi puudutavates küsimustes.

Debati eesmärk on välja selgitada, mida kavatsevad Tallinnas kandideerivad poliitikud teha pealinna puuetega inimeste ja nende hooldajate heaks järgmisel neljal aastal.

Debatil osalevad Hanno Pevkur (Reformierakond), Merike Martinson (Keskerakond), Siimu Loogma (Rahvaliit), Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit), Aleksander Laane (Erakond Eestimaa Rohelised) ja Maimu Berg (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).

Aprillikuu jooksul kohtus TPIK suuremate erakondade esindajatega, et tutvustada ootusi puuetega inimeste olukorra parandamiseks Tallinna linnas. Ettepanekud on kättesaadavad aadressil http://www.tallinnakoda.ee/uudised/1101

TPIK eesmärgiks on kaitsta ja esindada puuetega inimeste huve Tallinna tasandil. Koda on katusorganisatsiooniks 22-le Tallinna puuetega inimeste ühingule. Tallinnas on kokku ligi 20 000 puudega inimest, kellest ligi 4700 kuulub Koja liikmesorganisatsioonidesse.

Vastus autobussikoondisest reisisaatjate kohta

Lp Tiia Tiik

Täname Teid, et pöördusite Tallinna Autobussikoondise AS -i poole oma tähelepanekutega reisisaatjate osas. Kuna Teie poolt tõstetud küsimused on väga erinevad, siis kommenteeriksime ainult meid puudutavaid küsimusi (probleeme). Bussides ei ole reisisaatjatele ettenähtud kindlat istekohta, valdavalt on nad bussi keskel ja liiguvad vajadusel.

Teie väitel ei saanud juhtkoeraga bussi siseneda. Palun tulevikus võimalusel saatja abil teatada bussinumber ja kellaaeg, et välja selgitada, kes ei täitnud oma tööülesandeid korrektselt. Bussiuste ettevaatamatu sulgemine ja väidetavalt vanurite uste vahele jätmine on siiski üldistatud seisukoht. Kindlasti on juhtunud kahetsusväärseid olukordi, kuid väita, et kõik bussijuhid ei oska oma tööülesandeid täita, oleks nende suhtes ebaaus.

Täname Teid ka pakutava koolitusteenuse eest, kuid Tallinna Autobussikoondise AS -is on välja töötatud teeninduskoolituse programm, mille raames tuntud psühholoog käsitleb ühe osana ka puudega inimeste teenindamist.

Lugupidamisega

Andres Herkel

Tallinna Autobussikoondise AS

Teenindusdirektor

telefon 650 9500

Hetki õpetajate päevast lasteaedades

On jah meil selline hea traditsioon, et õpetajate päeval külastame lasteaedasid.Naistepäeval ka. Seekord, siis sattus mulle millegi pärast praktiliselt venekeelsed lasteaiad - oli see juhus või kellegi teadlik valik. Sellele vaatamata oli lasteaedades soe vastuvõtt ja 5st lasteaia juhatajast 4 oli kohal ja sain ka nendega isiklikult vestelda. Üks juhataja oli just samal ajal saalis õpetajate päeva kontserdil koos Mustamäe Linnaosa vanema hr Kalle Mihkelsoniga.

Vestlesin siis sekretäriga nagu mulle öeldi, kuigi oletan, et tegemist oli juhataja asetäitjaga.

Lühidalt olukorast lasteaedades:

Küsimusele kuidas teil läheb vastasid kõik ühest suust, et hästi. Oldi positiivsed ja nõustuti, et raksel aal kokkuhoidlikumalt, kuid lapsed on hoitud, söödetud ja personal usin ja töökas. Meeleolu oli igatahes hästi positiivne ja paljudes lasteaedades olime sotsiaaldemokraatidena mitmendat korda.

Muredest, mida olin sunnitud välja meelitama:

- remont on kulukas, kuigi tehakse nii omavahenditest (nt igal aastal üks ruum) või on suuremad asfaldteerimistööd ja parkla korda tehtud eelneval aastal;

- vajalik teha torutöid ja õealal vanade puude maha võtmist;

- lasteaedades on rühmad lapsi täis ja vanemad töötuks jäädes lapsi lasteaiast ära ei võta ja lasteaiad võimaldavad paarile perele ka toidutoetust ja lasteaiatasu vabastust;

- ühes lasteaias oid ka lastevanematel ja rentnikel makseraskused;

- praegu on lasteaedades järjekorras lapsi keskmiselt 70 last, sest vanemad saavad kira panna kuni 3 lasteaeia nimekirja;

- kahes kool-lasteaias on lapis keskmiselt koolis 75 ja lasteaia poolel üle saja ja ühes lasteaias läheb kooli osa lasteaia alt välja 2012. aastaks;

- koondatud on töökohti (koristajad, söögitädid) ja sooviti, et palgaraha võiks olla suurem lasteaias on 2 rühma kohta üks söögitädi, kuid üks juhataja ütles, et juba nõukogu ajast on rühmaõpetajad harjunud lastega mtimekülgselt tegelema;

- üks kool-lasteaed oli nii külm, sest kütteperioodiga pidi alustatama tänasest.

Jõudu teile õpetajate päeva puhul kallid lasteaia töötajad!

Spordiraha taotlemise raske aeg

Olen spordiklubiga seorud olnud juba umbes 10 aastat. Ja tundub, et selle aja jooksul on palju muutunud, lisandunud on mitmeid uusi spordiklubisid, spordihalle, väljakuid ja ujulaid. Ent tava inimesele ja puudega inimesele jäävad paljud luksuskaubaks. Osalt hinna poolest, sest kallis on maksta lastele ja ka oma sportmise kulusid täise mahus. Hea näitena saan tuua Nõmme suusakeskuses, kus tõepoolest oli möödunud talvel võimalik 30 kroonise tasu eest laenutada suusavarustust ja see ongi minu meelest ligilähedane summa, mille eest lapsed ja noored saaksid sporti teha. Kui summa läheb kallimaks 100 kroonist ühe pereliikme kohta ja kui pereliikmeid on 3-4, siis on see ikka kallis ja pigem luksus meie palkade suuruse juures. Kui noorim võsuke hakkas sulgpalli treeningutes käima, siis algselt oli omaosalus 140 krooni kuus, seejärel suurenes pidevalt ja selle aasta alguses küsiti juba 750-850 krooni kuus, mis tõttu pidin loobuma hinna tõttu ja teisalt ka treeningute kehvema kvaliteedi tõttu. Tahaks ja ootaks, et sellise raha eest peaks laps saama kvaliteetset ja rohkem individuaalset trenni, kuid kui laps poole treeningtunnist varupingil oma mängu aega ootab, siis kaob huvi ja kerkib üles küsimus, et mille eest ma oma raha välja käin. Ka minu suurem noormees käib trennis jõusaalis, kus algsel lubati 315 kroonis tasu, hiljem lähemalt uurides selgus, et see summa on vaid 2 nädala Arctic Sport Cllubi kasutamise tasu. Lubasin 17 aastasele pojale ja aastase lepingu me vormistasime. Suvel hingasin kergendatult, sest siis oli võimalik saada nn maksepuhkust.

Suuurem probleem on puuetega inimeste sportimise võimalused, sest erinevate vajaduste tõttu ja puude raskusastmega seoses vajavad need inimsed erinevat lähenemist treeningutel, lisavarustust ja kohandatud keskkonda. Samuti pole mõeldav, et pimedad või liikumispuudega inimesed ühtesid treeninguid teeksid. Kui siis on sarnasus ujumises, kuid mujal on niivõrd erinevad sportimisvajadused, et raske on leida treenereid. Kurb oli tõdeda, et linn vähendas 2.poolaasta sporditoetust üle 50% ja seadis meile uued tingimused spordialade ja treeningute kohta alates järgnevast aaatast. Mõru maik jääb suhu, kui kokkulepped, mis on aastaid kehtinud, süsteem lammutatakse ja needki vähesed liikumispuudega lapsed, kes varem treeninguid said kasutada peavad loobuma ebapiisava rahastuse ja treeningutele seatud piirangute tõttu.

Pigem peaks linn rohkem toetama individuaaltreeningutega tegelevaid puuetega inimeste MTÜ-sid, sest nende inimeste sportimisel peab olema tagatud individuaalne lähenemine, kohandamine ja väiksemad rühmad. Neid kulutusi on palju ja kahjuks leidub Tallinnas vähe spordikoole, kes puuetega inimestega tegelevad. Lihtsalt ei teata, ei osata ja ei mõelda niikaugele kui uusi hooneid ehitatakse. Näitena võib tuua uue kaasaegse Haabersti Vabaaja Keskuse, kus küll on ligipääsetav keskkond, kuid ujulasse ratastooli kasutav klient ei saa.

Lõpetuseks arvan, et tegelikkuses võiks linnavalitsuse eelarve kaudu toetada sportimist ja dotatsioni maksta spordiklubidele, sh spordihalle, ujulaid jmt, et inimestel oleks parem tervis, treenitud vorm, pikeneks tervelt elatud eluaastate arv. Tehkem siis väikse Eesti kohta universaalsemaid asju, mis sobivad nii väikelastele, noortele, puudega inimestele kui eakatele. Terves kehas terve vaim.

Lisan ka tänase Eesti Päevalehe artikli lingi, mida soovitan lugeda:
ANALÜÜS: Pearahaküttide raske aeg
http://www.epl.ee/artikkel/479437

Kohalikud valimised lähenevad.

Hea mustamäelane.


Minu nimi on Tiia Tiik ja olen sündinud, kasvanud Tallinnas: Viimased 9-aastat elan Mustamäel. Tahan oma teadmiste, kogemuste ja oskustega teha tarku otsuseid vananevas kultuuripealinnas. Aktiivse kodanikuna sekkunud ettepanekutega ühistranspordi, parkimise; hoonete ja tänavate turvalisemaks muutmiseks.

Omandasin kõrghariduse 2007. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminaris. 1999 Töötan Tallinna Puuetega Inimeste Kojas invatakso koordinaatorina ja sotsiaaltöötajana. Kuulun korteriühistu ja erakonna revisjonikomisjoni; naiskogu Kadri, Tallinna Invaspordiühingu juhatusse. Minu hobideks on sport, linetants ja lugemine.

Tallinna Linnavolikokku kandideerides:
1. Tahan parandada ühistranspordi kvaliteeti ja kättesaadavust.
Ühistransport linnas on tähtis igas eas inimestele, olgu need siis lapsed, noored või eakad. Kaasajastades transpordivahendeid ja muutes sõidugraafikud ja liinid paindlikumaks paraneb kvaliteet ja linnakeskkond.
2. Pakkuda aktiivselt lahendusi parkimise parandamisele.
Mustamäe on tihedalt asustatu piirkond ja parkimiskohta vähesus on probleemiks. Oluline on parkimine poodide, koolide, laste- ja meditsiini-asutuste juures. Tõstame turvalisust tänavatel, tagame hoonetesse ligipääsetavuse. Kui pargid, kõnniteed ja valgustatud ülekäigurajad on turvalised, siis suureneb inimeste tervis ja heaolu. Vabatahtlikuna osalen mittetulundusühingutes ja kaardistan koos ratastoolis inimestega hoonete, teede ja tänavate ligipääsetavust Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Pärnus jm. Linnavalitsuse tellimisel turismimarsuute Toompealt Piritani.
3. Muuta paremaks linnaelanikele toimetulek avalike teenuste ja informeerituse kaudu. Tegelen linnakodanike nõustamisega, puuetega inimeste teenuste arendamisega ja koostan infoteatmikke. Tean, et teenused peavad olema kättesaadavad igaühele, kes linna toetust vajavad. Soovin koos teiega elada linnas, kus ka raskel ajal on meile tagatud väärikus: eakate, puudega inimeste ja lastega perede toimetulek.

Kutsun Teid valima! „Aeg on käes!“

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Kandidaat nr 171 Mustamäel, Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas

Parkimisest pealinnas

Selle nädala Pealtnägija saates tuli välja parkimise probleem, mis seisnes parkimist keelava märgi eiramist juhi poolt pargitud auto hämmastava kiirusega teisaldamises. Teiseks probleemi allikaks oli autosse magama jäätud imik ja nüüd on süüdi teisaldajad, kes ei märganud turvahällis magavat last ja lapsevanemad, kes imiku järelvalveta jätsid.

Kurb tõsilugu, kuid kui palju on neid lapsevanemaid, kes poleks jätnud magavat last autosse. Tõepoolest on kahju magavat last äratada, kui korraks asju ajama minnakse. Mõtlema panev lugu. Juu vajab see asi suuremat arutlemist.

Tegelikkuses on parkimisega probleeme Tallinna nii kesklinna tasulises parkimisalas kui ka elurajonnides, kus lihtsalt pole piisavalt parkimiskohti. Lahenduse kiireim viis kesklinnas on parkimise keelustamine märkide abil, sellest eiramisel autode teisaldamine või parkimistrahvi välja kirjutamine.

Nii juhtus ka minu elukaaslase auto parkimisel. Kuna tegemist on ratastoolis sõidukijuhiga, siis on temal oluline parkida nii, et jääks piisavalt ruumi autost ratastooli ümber istumiseks. Selleks otstarbeks on ka linnas piiratud arv sinise märgistusega asfaldil ja tulpadega märkidel invaparkimiskohti. Teadagi on õigus sinna parkida neil, kellel vastavalt liiklusseadusele ka see puudega inimese parkimiskaart olemas on. Aga proovi sa leida kohta, kust saaksid parkida auto nii, et on piisavalt ruumi, vaba kohta või turvaline, sest tihti on parkimiskoha juures sõiduteelt kõnnitelee serv sedavõrd kõrge, et peab liikuma ratastooliga ülekäigurajani või kasutama kõrvalabi kõnniteele saamiseks.

Aga 9.septembrikuu päeval sai see sama ratastoolis sõidukijuht parkimistrahvi AS Ühisteenuse kontrolöridelt, sest nemad kas ei märganud või olid ilmselt ebapädevad, et avalikus parklas puudega inimese parkimiskaardi alusel parkimise eest 500kroonise trahvinõude välja kirjutasid ja selle Arkole sõrmede vahele poetasid. Ei lugenud selgitused ega ratastoolis inimese kohal olek, nemad jäid endale kindlaks, et trahv on tehtud ja võimalik see vaidlustada. Töökoosolek Vabaduse väljaku parklas jättis mõruda maitse suhu koos trahvinõudega. Kuid Arko Vool ja Auli Lõoke saatsid kirjaliku vaide ja otsus vaide rahuldamiseks saadeti koju posti teel 2. oktoobriks.

Ühisteenused AS komisjon teatas, et põhjendused olid piisavad ja põhjendatud. Piinlik kui inimene teeb vabatahtlikult tööd ja kohtub Tallinna Linnavalitsuse töötajate ja Kaitseministeeriumi kõrgete esindajatega ja talle lihtsalt tehakse auto kõrval eistes (loe: ratastoolis istudes) trahv valesti ja maksmata parkimise eest. Eks peavad ka Ühisteenuste töölised oma vigu tunnistama, sest puudega inimesel on selle kaardi olemasolul õigus tasuta parkida.

Siit selgus, et linnavalitsuses töötab inimesi, kes ei tegi mis õigused on puudega inimesel parkimisel ja kui palju meil üldse on linnas invaparkimiskohti. Tegelikkuses selline anddmebaas puudub, need parkimiskohad on kulunud. Parem olukord on eraparklates, kaubanduskeskuste ja supermarketite juures. On tööd, mis vajab jällegi tegemist ja seda tahan ma edaspidigi Tallinnas korda ajada.

Ettepanekud reisisaatjate koolitajatele

Nüüd olen ise ka näinud juba 2 reisisaatjat, esimnene neist seisis bussis nr 16 juhi aga kollase vestiga ja teist kohtasin ma troolis nr 2. Istus esimese ukse kõrval esikohal ja jälgis teed. Tavaliselt on need kohad lastega emmedele või eakatele aga kuna tegemist oli hilise pärastlõunaga ja vabu istekohti oli, siis polnud probleemi.

Kokkusaamisel puuetega inimestega selgus, et pimedatel on probleem.
Ka eile oli juhus, kus reisisaatjad ei taha neid juhtkoertega bussi ja trolli lasta. Põhjendades, et loomadega ei tohi siseneda, puudub suukorv ja isegi seda, et neile on koolitusel räägitud, et pimedal peab olema kepp käes. Kui on juhtkoer, siis on kohe näha, et koeral on rakmed seljas ja kui koer töötab ja pimedat juhib, siis paljud pimedad valget keppi ei kasuta.

Teiseks on see probleem, et pimedad ei saag iteada kas ja kus on reisisaatja, sest nad ei näe neid. Imelik on ka, kui sa ei näe, minna trolli või bussi ja küsida, et kas siin ka reisisaatjat on?

Kolmandaks on see, et bussijuhid sulgevad uksi hooletult ja vanurid jäävad uste vahele, sest nad pole võimelised nii kiiresti sisenema. Vabanduseks ja ettekäändeks ei saa olla argument, et neil inimestel aega küll ja las ootavad järgmist bussi, trolli, trammi. Ühistranspordijuht on klienditeenindaja, kes peab tegema kõik ja olema tähelepanelik ohutu kientide teenindamise nimel. See ei saa olla ettekääne, et buss ei püsi graafikus või et kiire on.

Neljandaks arvan mina, et kui Tallina linn võtab tööle reisisaatjaid ühistranspordivahenditesse, siis peaks neid võtma ka Tallinna linnale kuuluvale As Termaki Autoparki. Nimetatud transpordifirma osutab teenust ühisliinidena ja invataksoteenusena mitmele sajale pealinnlasele. Probleemiks on hooned ja valdavalt enamus ratastoolikasutajatest ka vajab abistamist nii hoonetest väljapääsemist.
Praegu on nii, et invatasko ratastoolibussi kliente abistatakse 1.korruselt bussi ja bussist 1. korrusele, kuid paljud eakad ratastoolis liikumisvõimetud kliendid elavad 5kordsetes majades, kus lift puudub. Treppidest tassimine koos ratastooliga on füüsiliselt raske kuid vajalik nt hambaarsti juurde pääsemiseks. Samuti on probleem ühisliinidena transporti abistamisel, sest abistamiseteenust bussijuht kooliringides ajanappuse tõttu ei osuta.

Minu ettepanekud on:
1) kaasta mõned reisisaatjaid ka Termaki ühisliinidena ja invataksot osutavatesse bussidesse, sest tugevad meessoost reisisaatjad saaksid selle tööga suurepäraselt hakkama;

2)MTÜ Tallinna Puuetega Inimeste Koda osutab koolitusteenust ühidstranspordijuhtidele teenindama puudega inimesi nende erivajadusest, east ja abivahenditest lähtuma. Koolitus peab sisaldama nii teoreetilist kui praktilist õpet trollides, trammides, bussides. Meie meeskonnal on olemas paariaastane kogumus taksojuhtide koolitamisel.

Palun pöörduge meie poole.

Lugupidamisega,

Tiia Tiik
Tallinna Puuetega Inimeste Koja
invatakso teenuse koordinaator
telefon 655 4160
mobiil 52 19 102
e-post tiia@tallinnakoda.ee