Mida ma arvan erakorralisest abist

Hästi arvan. Jalg on nii haige, nii haige, et liipasin hommikul tööle. Isegi oma lemmikharrastusest linetantsust loobusin, sest eile peale ujumist hakkasin asju tuppa tooma ja kukkusin oma maja trepikojas trepist alla. Uskumatu, tobe ja naljakas juhtum aga väga valus. Nii valus kohe, et oli tunne, et astusin viimast astet vahele jättes otse auku ja kukkusin oma enda jala peale. Kõrge kukkumine lausa niitis jalust ja see valu hüppeliigeses oli nii suur, et istusin trepi peal ja oigasin valust. Varem läks trepikojas liikumisandur põlema, kuid nüüd on valgem ja seetõttu eile kobasin pimeduses. Nüüd paistetan ja valutan koiba.

Õnneks Arko toob ja viib autoga tööle, kuid kuna jalg muutis täna värvi ja läks siniseks, valutas ja oli endiselt paistes, siis venitasin ennast peale tööd Mustamäe kiirabihaigla EMO-sse. Personal oli asjalik ja mind juhatati edasi oma numbrit ootama, kuid minu numbrit ei ilmunudki. Mind lihtsalt kutsuti perekonnanimega. Imestasin, et valgel käevõrul nii suur järjekorranumber 4846. Ei tea kas arvestus käib kuukaupa? Ma ei tea kas ainult mulle, kui tundus, et mul läks suhteliselt kiiresti. Vaid mõned sekelduses röntgenikabineti otsimisega. Öeldi, et minge otse ja siis vasakule. Läksingi aga kuna uksed tulid ette, siis pöörasingi vasakule, seal kena noormees meditsiinivend vist tundis huvi, et mida ma otsin ja teatas rahulikult, et siia ei tohi tulla. Viis mu siis nendest ustest läbi 0ja palus oodata, et tuleks number 343. Muigama ajas mind see, et tagasi tulles uurisin, et kuhu ma siis sisse pöörasin ja seal oli kiri seinal - elustamiseosakond. Tõepoolest sinna tõesti koperdades ei minda. Istusin esiritta registratuuri eesruumis ja ootasin oma numbrit, milleks oli 4846. Ekraanil oli suhteliselt väike kiri ja nii ma ootasin ja ootasin, kuni taaskord Tiik hüüti. Läksin traumatoloogi juurde ja sain teada, et jalaluumurdu pole, jalga on vaja rahus hoida, määrida salvi, teha külma kompressi ja oligi kõik.

Tellisin auto järele ja olimegi kodus. Aega kulus seal ootamisele 1 t 15 minutit ja raha 3,2 eurot aga mul on nüüd süda rahul, et pole ei mõra ega murdu ja meditsiinilise teenindusega jäin ka rahule. Uued ruumid on ka nii kenad värvilised ja turvamehed valvamas ning noormehed ratastoole lükkamas kipsjalgadega klientidega autodeni. Teeniduskultuur on tasemel.