28. juuni 2009

Diplomitöö kokkuvõte 2007

Diplomitöö. Sotsiaalteenused eakatele ja puuetega inimestele Tallinnas. Tallinna Pedagoogliline Seminar (2007)

KOKKUVÕTE
Sotsiaalhoolekande üldiseks ülesandeks on osutada abi toimetulekuraskuste ennetamiseks kõrvaldamiseks või kergendamiseks kõigile seda vajavatele isikutele või perekondadele. Eneseväärikust säilitav elustandard annab sotsiaalse turvalisuse tunde, aitab kaasa rahva elujõu säilimisele ning sotsiaalsele kaasatusele vastastikku hoolivas keskkonnas. Sotsiaalteenused aitavad parandada eakate ja puuetega inimeste elukvaliteeti ning need inimesed on valmis tasuma omaosalusena teenuste kasutamise eest. Tallinnas on arenenud võrgustikutöö erinevate ametkondade, linnaosa sotsiaalhoolekande osakondade, ametite ja puuetega inimeste ühenduste vahel. Sotsiaalteenuste osutamisel lähtutakse põhimõtetest, et aluseks võetakse inimesekeskne sotsiaalkaitse süsteem, milles linnakodanikele abiandmisel lähtutakse piirkondliku vastutusega sotsiaaltöötajate tööst; sotsiaalteenuste osutamisest ja sotsiaaltoetuste andmisest. Nii puuetega kui ka eakad inimesed teadsid, et sotsiaalteenuste või -toetuste taotlemiseks on vajalik pöörduda kohalikku sotsiaalhoolekande osakonda. Puuetega inimesed kasutavad mitmeid Tallinna linna sotsiaalteenuseid ja nad pöörduvad abisaamiseks sotsiaaltöötaja poole. Arvati, et omaosalust on nõus maksma, kuid mitmete erinevate teenuste, ravimite ja abivahendi eest tasumisel on kulutused suured, eriti liikumispuudega inimestel isikliku sõiduauto kasutamisel, sest neid kulutusi ei kompenseerita. Eakad inimesed küll teadsid sotsiaalteenuseid, kuid leidis kinnitust eelnevate uuringutest selgunud tõsiasi, et 75% inimesi ei lähe ise abi küsima, sest loodavad ise toime tulla. Samas toodi välja probleemina sotsiaaltoetuste ja -teenuste taotlemise sõltuvus perekonna sissetulekust, mistõttu loobutakse abi küsimisest. Uurimistööst selgus, et nii töötavate kui ka pereliikmete abi kasutavate inimeste majanduslik toimetulek on oluliselt parem võrreldes üksi elavate inimestega. Eakad on rahul oma tervisliku seisundiga, sest on harjunud elama tagasihoidlikult, leppinud olukorraga ja oma tervislike erivajadustega. Tervislikku seisundit hindavad nii eakad kui puuetega inimesed stabiilseks ja üks puudega inmene mitmete haiguste tõttu kehvaks. Järeldusena võin välja tuua, et parandades info kättesaadavust, jõuab abi kiiremini nende inimesteni, kes abi vajavad, mis aitab ennetada toimetuleku raskusi, vähendada õpitud abitust ja käega löömist ning julgustab inimesi pöördumaks sotsiaaltöötaja poole. Abi saamine võimaldab vältida suuremaid kriise ja võlgadesse sattumist ning arvutikasutamise oskus võimaldab Internetist infot otsida. Vajalik on koondada kogu info ühele kodulehele, kus on info seaduste, määruste, teenuste, toetuste, ligipääsetavuse, madalapõhjaliste ühistranspordi vahendite sõiduplaanide, piletihindade ja muule abi kohta. Teada on, et elame vananevas ühiskonnas, kus inimeste eluiga pikeneb, ning sellest tulenevalt on vajadus nii meditsiini- ja tervishoiu- kui ka sotsiaalvaldkonnas suurendada teenuste rahastamist, võimaldamaks tõsta teenuste limiiti, vähendada omaosalust ja planeerida teenuseid nii eakatele kui ka puuetega inimestele. Töö hüpotees, et Tallinnas on arenenud hoolekandeteenuste süsteem, kuid informeeritus teenustest ja vajadus teenuste järele on oluliselt suurem kui pakutavad võimalused, leidis osaliselt kinnitust sest ilmnes, et informatsiooni ja abisaamise võimalustest ollakse teadlikud, kuid vajadus teenuste järele on oluliselt suurem. Parandades koostööd erinevate võrgustikutöö valdkondades (meditsiin, tööhõive ja rehabilitatsioon) ning kaasata sinna töösse puuetega inimeste organisatsioonide esindajaid, ennetame olukorda, et ametnikud ei oska riske ette näha. Lõpetuseks saab väita, et käesolev uurimistöö aitab kaasa Tallinna sotsiaalhoolekande arengule ning võimaldab teha ettepanekuid linnavalitsusele rahaliste vahendite paremaks kasutamiseks ja planeerimaks teenuseid kliendikesksemalt erinevatele sihtgruppidele, sh eakatele ja puuetega inimestele, vastavalt nende vajadustele.

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...