28. juuni 2009

Kursusetöö kokkuvõte 2006.

Kursusetöö. Hoolekande teenuste kättesaadavus puuetega inimestele Tallinnas. Tallinna Pedagoogliline Seminar (2006)

KOKKUVÕTE
Uurimustöö hüpotees, et viimastel aastatel on Tallinnas loodud mitmeid erinevaid hoolekandeteenuseid, kuid informeeritus teenustest ja rahulolu teenuste kasutamise võimalustega on ebapiisav, leidis üldjoontes kinnitust ning uurimustulemusi saab pidada usaldusväärseks, sest kliendid on rahul teenuse kvaliteediga, kuid puudusi on informatsiooni kättesaamisel. Lähtudes uurimuse eesmärgist ja ülesannetest võib esile tuua järgmised järeldused: 1)Puudega inimeste toimetulekut on parandanud sotsiaalteenuste kättesaadavus, sest valdav enamik taksoteenuste kasutajatest olid rahul pakutavate teenustega, mille tulemusel paraneb toimetulek ja iseseisvus osaleda aktiivsemalt ühiskondlikus elus. 2)Tuleks parandada inimestele sotsiaalabi võimalusi pakkuva informatsiooni kättesaadavust, lihtsustada info leidmist ka vene keelsele elanikkonnale. Selleks on vaja arendada võrgustikutööd kohaliku omavalitsuse, arstide, juhtumikorraldajate, rehabilitatsiooniasutuste ja puuetega inimeste oganisatsioonide vahel. 3)Oluline osa töös puuetega inimestel on võrgustikutööl, kuhu kuuluvad nii sõbrad, sugulased, töökaaslased, lapsed jm. Tähtis on ka erinevate ametnike koostöö. 4)Puuetega inimeste abiandmisel ei tohi võtta arvesse toimetuleku piiri, vaid kaaluda ja lähtuda inimeste individuaalsetest erivajadustest ja alles seejärel otsustada teenuste ja toetuste võimaldamise üle, sest puuetega inimeste peamisteks abistajateks on nende pereliikmed, toetades tema perekonda, tagame pere parema toimetuleku (koolitused, nõustamine, tugiisiku ja isikliku abistaja kasutamine jne). Samas peab teavitama inimesi, et alati ei saa jääda lootma ainult riigi ja omavalitsuse abile, sest alati on abivajajaid rohkem kui on võimalusi. Selgitamist vajab asjaolu, et puuetega inimeste pereliikmetel (abikaasadel, lastel) on kohustus oma abivajavate vanemate abistamisel ja toetamisel (nii majanduslikult kui füüsiliselt). 5)Luua erinevaid võimalusi, mis aitaksid puuetega inimestel parandada elukvaliteeti ja võimaldama nende aktiivsemat osalemist väljaspool kodu. On vaja teavitada puuetega inimesi rehabilitatsiooniplaani koostamise vajalikkusest ja sellest tulenevatest võimalustest (abivahendid, teenused, abistaja, töökohtade kohandamine jpt), mis aitavad leida tööd ja tõsta sotisaalset aktiivsust läbi osalemise puuetega inimeste ühingutes, koolituste ja huvitegevuse kaudu. Meedias kajastatakse puuetega inimeste probleeme ja edusamme ning erinevaid projekte. Lõpetuseks võib öelda, et sotsiaalteenused aitavad muuta puuetega inimeste elu paremaks, sest paraneb elukvaliteet, toimetulek ja sõltumatus teistest inimestest. Rahulolu valmistab teadmine, et Tallinnas on kiiresti arenenud sotsiaalteenuste süsteem ja puuetega inimestele on loodud võimalused elukvaliteedi parandamiseks sotsiaalteenuste näol, mida on oluliselt rohkem kui teistes Eesti omavalitsustes. Uurimuse tulemused on võrreldavad eelmiste aastate tulemustega ning saab järeldada, et paranenud on rahulolu taksojuhtide teenindamisega ja suhtumisega puuetega inimestesse. Taksoteenuse koordineerimisega ollakse rahul, kuid on inimesi, kes arvavad, et neile tuleb kohustusi meelde tuletada ja pakkuda teenuseid. Üldiselt teatakse kust abi küsida ja millised on võimalused, rahulolematust tunti juhtumikorraldamise, arstiabi ja ravimite kompenseerimisega ning kutsenõustamisega.

Kommentaare ei ole: