28. juuni 2009

Puuetega inimestele võrdsed võimalused


Artikkel on ilmunud ajalehes „Sotsiaaldemokraat” november 2006

Eestis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud sotsiaalhoolekandele eraldatavad rahalised vahendid, kuid toetustest on vähe, et olukorda parandada ja teenustele mõeldud raha on ebapiisavalt. Kuna hinnanguliselt on riigi elanikkonnast 10% puuetega inimesed, siis kaasnevad kulutused abivahenditele, teenustele, pensionidele ja toetustele.

Olukorras, kus töötus on asendunud tööjõu puudusega, tuleb kaasata puuetega inimesi ja laste vanemaid. Just see sihtgrupp on kaotanud konkurentsivõime ebapiisava hariduse, oskuste ja teadmiste osas meie kiiresti muutuval tööturul. Vajadus on nõustada inimesi ja korraldada psühholoogilisi koolitusi motiveerimaks puuetega inimeste töötamist; teha kättesaadavaks abivahendid, eriti arvuti ja interneti püsiühendus. Selleks, et puudega inimene saaks haridust ja tööd, on vajalik tagada piisavalt rahastatud taastusravi ja rehabilitatsioon, kohene nõustamisabi traumajärgselt või vahetult peale puudega lapse sündi. Vaja on arendada kesk- ja kõrghariduse kättesaadavust ning muukeelsele elanikkonnale eesti keele õpet ja e-õpet. Selleks tuleb korraldada täiend- ja ümberõpe paindlikumaks, eriti peale haigestumist või traumat.

Töötamise võimalus peaks olema kaugtöö, osaajalise või täisajaga tööna ning riik kompenseeriks puudega inimese tööga seotud kulutused tööandjatele ja puudega inimesele. Probleemiks on rehabilitatsiooniteenuste ebapiisav rahatus või inimesed, kes loobuvad ravist, suutmata maksta rehabilitatsiooni- ja meditsiiniteenuste ning kaasnevate kulutuste (transport, eriarstide visiiditasud, ravimid) eest. Erinevate omavalitsustes tõlgendatatakse toetustemääramise süsteemi erinevalt ja nii ei jõua rahaline abi inimesteni. Toetuste maksmisel arvestatakse kogu perekonna sissetulekut ja hoolekandeseadusest tulenevat kohustust saada abi vanematelt ja täiskasvanud (õppivad, lapsi kasvatavad) lastelt. Põhjamaade eeskujul peaks arendama teenuseid ning kujundama eluaseme poliitikat nii, et ehitada erinevaid noorte- ja eakatekodusid, kus puuetega inimestel oleks võimalik elada ja puudest tulenevalt ka toetavaid teenuseid kasutada. Jääb loota, et aastal 2008 kehtima hakkav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muudatus aitab kaasa puuetega inimeste iseseisvale toimetulekutule, võimaldades sotsiaalset integratsiooni, tagades võrdsed võimalused ja hüvitades osaliselt puudest tingitud lisakulud. Laste puhul lähtutakse nende arengu toetamist ja hariduse omandamist, tööealiste puuetega inimeste puhul inimeste töötamise soodustamisest ning eakatel puuetega inimestel teenuste vajadustest hooldamisel.

Põhiseadus
on aluseks, mis tagab igale inimesele võrdsed võimalused saada vajalik haridus, omandada eriala ja täisealisena elada iseseisvat elu. Töö aitab puuetega inimestel muutuda toetuste saajast maksumaksjaks ja olla sotsiaalselt aktiivne ühiskonna liige.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Very Interesting!
Thank You!