28. juuni 2009

Turvaline Tallinn?

Kas on ikka nii. Või on see müüt? Kui mõtlen turvalisusele ja uudistele, siis tundub, et Tallinnas on ööseti hullumeelne mõte ringi liikuda. Ja kesklinnas, sadamas ja Viru keskuse juures liiguvad kahtlased kambad ja oht varitseb jääda ilma rahakotist, telefonist või ründavad narkomaanid. See enim hirmutab vanemaid inimesi ja turiste.
Minu arvates peitub suurim oht jalakäijatel liikumisel kõnniteedel ja ühistranspordis. Elades ise Mustamäel, puutun igapäevaselt kokku probleemiga, et kõnniteed on kehvas olukorras, lumised või libedad. Ja see, et kõnniteed on autodel eelisõigus võib veenduda kui nädalavahetustel või õhtuti jalutada korrusmajade vahel. Nii peamegi, meie jalakäijatena, kasutama liiklemiseks sõiduteed. Olen kahe kooliealise poja ema ja kasutan jalakäijana peamiselt ühistransporti. Samas koolilapsed on raskesti märgatavad pimedatel hommiku- ja õhtupoolikutel. Tänavavalgustus on minimaalne ja lumeta päevadel oled nagu kotis. Aga soovime saata rahuliku südamega oma lapsi kooli ja ootame neid igal õhtul peale huviringides, trennides ja sõpradega kohtumist ikka turvaliselt koju.
Teine suurem mure on lumekoristus, sest peamised sõiduteed lükatakse esimestel võimalustel sahkadega puhtaks ja enamasti maanduvad need lumehunnikud kõnniteede äärtes. Kõrvalteed ja kõnniteed on vaeslapse osas, sest ennem jõuab lumi ära sulada, kui kõik teed liikumiskõlbulikuks saadakse. Ja see meeletu vesi ja pori, mis pärast lumeminekut linnatänavatele maha jääb. Mina ei imesta juba ammu, et kust need kevadised liivatormid tulevad. Eks ikka tänavatelt, mis vajavad koristamist aastaringselt, mitte ainult kevadeti. Kohutav pori, mis autorataste alt laiali lendab on nähtav ka ühistranspordivahendite külgedelt. Määrduvad riided ja see ennenägematu saast hõljub linnaõhus.
Ja nüüd jõudsingi sinna, kuhu loo algusest soovisin sõna võtta. Mis toimub meie ühissõidukites. Kuuleme pidevalt kommentaare, et ühissõidukitel on kiire, võimatu püsida graafikutes, linnas ummikud, mis põhjustatud Vabaduse väljaku ümber ehitusest.
Küsimus on linnaametnikele: kes koostab neid ebareaalsete tihedustega graafikuid? Kes vastutab liiklejate turvalisuse eest bussidesse, trollidesse sisenemisel ja väljumisel. Need kiirendused peatustest väljasõitmisel ja äkkpidurdused seavad ohtu meie inimesed. Need, kes kaustavad ühistransporti. Miks me siis ei soodusta seda ühistranspordi kasutamist ajal, kui linnas pole ruumi kõikidele autodele. Teeme siis Euroopa eeskujul ühistranspordi mugavaks, soodsamaks ja lisame peatuseid. Bussijuhid ei saa olla süüdi selles, et peavad tegelema vormelisõiduga, sest muidu ei suudeta püsida ajagraafikutes.
Kus on trollidel peatusesse saabumisel esiukse peatumise koht? Soomes näiteks on see esiukse juures. Meil jagades oma kogemusi Marja peatuses on see +- 15-20 meetrit. Iial ei või tead kus peatub buss või troll. Võtke midagi ette! See lapse surmajuhtum Kristiine kaubanduskeskuse ees on masendav, sest polnud ju tegemist enam tipptunniga? Koolitage ühistranspordijuhte hoolivamateks ja sättige ümber need ülitihedad ajagraafikud. Kõik on võimalik ja mitte inimelude hinnaga.
Lugupidamisega,
Tiia Tiik

Kommentaare ei ole: