Tundub uskumatu, et selline asi on meie riigis võimalik aga siiski on see laste nimel ja nende pangaarvele laenude võtmine ja hiljem tagasi maksmine suure skandaali põhjustanud. Sellist olukorda ei tohiks olla aga selgub, et meie lapsevanemad on leidlikud ja pangaametnikud pole suutnud oma tööd teha. Kuskil on mingi suur probleem lastud tekkida ja nüüd siis pangad avastanud, et see ongi võimalik olnud. Tundub, et alaealiste laste lõhkilaenanud vanemad on oma teovõimetuid lapsi, kes nad alla 18aastastena seadusesilmis on, ära kasutanud ja nende kontode abiga lanud kätte saanud. Meenub, et kui minu laps tahtis teha pangakaarti, siiso lin mina kaasas ja panime päevalimiidid ja tundus, et pank ikka kontrollib neid tehinguid ja makseid. Aga nüüd on selgunud, et ikka on leitud libe tee ning oht oma laste tuleviku ära rikkumiseks ja neile kahju tegemiseks. Tundub, et lapsi tuleb nende vanemate eest kaitsta. Vanemad peakisd tegelema oma probleemidega ja piirama kulutisi jne, et laenukoormaga hakkama saama ja rohkem säästma, kuid kindlasti on võimalik ka sotsiaaltöötajate poole oma murega pöörduda. On Tallinnas näiteks mitmeid võlanõustajaid, kes abiks on. Sellised artiklid siis:
Juhtkiri: Laenulapsepõlv
28. jaanuar 2014 04:30
Majanduskriisi harjal tuli Eestis kõnepruuki sõna laenuorjad. Hätta sattunud võtsid võlgu neilt, kes andsid. Protsendid olid suured ja peidetud tasud teinekord samuti. Juriidiliselt polnud midagi ette heita: kui inimene kirjutab vabast tahtest millelegi alla, ei ole riigil põhjust tema tahtele vahele astuda. Niisugune on täiskasvanulik mõtteviis. Igaüks vastutab oma tegude eest ise.
Iseotsustamine ei osutunud jõukohaseks kümnetele tuhandetele inimestele. Eri andmeil on kiirlaenu andjate abi kasutanud 120–180 000 inimest. Neist on jäänud maksmisega hätta 34–50 000. Suured käärid hinnangutes näitavad, et riigil pole kiirlaenuturust õiget ülevaadet. Igal juhul on probleemsete laenude osakaal ülisuur ja viitab ühele: väga paljudel klientidel pole aimugi, kuidas raha protsentidega tagasi maksta. Võeti laenu, sest parasjagu oli vaja ja lootuses, et küll tulevik selgust toob.
Pole küsimust, kumb lepingupool on tugevam. Ühel pool on põhjaliku lepingu koostanud finantsistid ja juristid, teisel pool inimene, kes kas ei taha või ei saa enam mujalt raha küsida. OECD finantskirjaoskuse uuringu andmeil oskavad Eesti inimesed arvutada küll, aga käituvad ikkagi vastutustundetult. Mõtlematu laenu võtmine võib tähendada, et seda makstakse tagasi järgmisest ja laenuspiraal viib olukorrani, kus võla teenindamine muutub kogu elu sisuks. Viimaks pole inimesel pangas blokeerimata kontotki, mille peale uusi laene võtta.
Tänasest lehest saate lugeda, et niisuguses olukorras kasutavad mõned laenusõltlased lapsi – kui vastutustundetu elustiili jätkamise vahendit. Justiitsminister Hanno Pevkur ütleb arvamusküljel elatise maksmisest kõrvalehoidjate probleemist rääkides, et talle jäävad mõistetamatuks vanemad, kes oma last ülal ei pea. Paraku võib laste tuleviku arvel elamine võtta veelgi grotesksema ulatuse, kui alaealiste kontodele laenu võttes jäetakse nad ilma võimalusest alustada oma täiskasvanuelu puhta lehena. Tegelikult ei tohiks üldse olla võimalik kohtu loata lapse nimel laenu võtta, ent kuidagi SMS-laenud sellest piirangust mööda pääsevad.
Eesti riik on jätnud inimesed finantshaidega vastamisi märksa kergemalt kui naabrid. Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis ja Norras kehtib tegevuslubade süsteem või järelevalve, Eestis mitte. Usaldus on hea asi, aga peaks lõppema seal, kus infantiilselt käituvad vanemad hakkavad oma lapsi kuritarvitama. Praegused kiirlaenuaugud tuleb kinni toppida, juba ohvriks langenud noortele aga võimaldada puhas krediidiminevik.
ärileht.ee 28. jaanuar 2014 04:35
Swedbank avastas hiljuti ligi 1300 lapse pangakontod, mida nende vanemad kasutavad SMS-laenude võtmiseks või tagasi maksmiseks.
Iga lapsevanem võib lapse nimel konto avada ja seda eestkostel majandada ka siis, kui tema enda konto on blokeeritud.
Ebapiisava maksevõimega või end juba lõhki laenanud lapsevanemad on
avastanud kurikavala nipi, kuidas endale kättesaamatuid finantstehinguid
teha. Emad-isad avavad oma lastele arvelduskontod ning kasutavad neid
südamerahus SMS-laenude võtmiseks ja tasumiseks. Swedbank avastas
probleemi endalegi jahmatuseks alles hiljuti, kui korraldas loterii
aktiivsetele noortele kaardiga maksjatele. Kui pank hakkas võitjaid
välja loosima, selgus, et mitme loteriis osalenud alaealise kontot oli
kasutatud SMS-laenu võtmiseks või tagasi maksmiseks.
Pank tegi seepeale kiire analüüsi ja avastas, et kiirlaenude võtmise
või tagasi maksmisega on seotud 1290 lapse kontod. „Põhimõtteliselt on
tegu lapse identiteedi tarbimisega, millest jääb alaealise
krediidiajalukku maha ka jälg, mis võib hiljem takistada laenu saamist,”
ütleb Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost. Laps võib
täisealiseks saades avastada, et on panga silmis ilmsüütult mustas
nimekirjas.
Loe edasi, kuidas on selline skeem võimalik, miks pangad ega riik
seda takistada ei saa, mida ütlevad kiirlaenufirmad, kui
plahvatuslikult on kiirlaenuturg laienenud ja kuidas on Eesti nii Põhja-
kui ka Baltimaade seas ainus, kes kiirlaenufirmasid kuidagi ohjeldada
ei suuda.
Avaldatud: 27. jaanuar kell 20:30
End lõhki laenanud lapsevanemad kasutavad kiirlaenude tarbeks
laste pangakontosid. Laste kontode abiga püüavad nad varjata uute
SMS-laenude võtmist.
Eesti suurim pank Swedbank
tegi hiljuti jahmatava avastuse. Selgus, et ligi 1300 alaealise
pangakontot on tarvitatud kiirlaenu võtmiseks ja/või tagasimaksmiseks.
Neist omakorda ligi 600 kontot kuulusid lastele, kes on nooremad kui
kolmteist aastat ehk käivad lasteaias, algkoolis või põhikooli
nooremates klassides.
Röögatu intressimääraga kiirlaenude tarvitamine on üks valusamaid
sotsiaalseid probleeme moodsas Eestis. Üle jõu ja sageli mõtlematult
võetud kohustuste all kannatavad tuhanded pered.
Probleem pole võõras ka teisele suurpangale SEB. «Oleme
laenuanalüüside käigus samuti näinud, et vanemad kannavad laste
kontodele suuri summasid, mis ei ole taskuraha,» ütles panga eraisikute
suuna arendusjuht Triin Messimas.
«See on rumal käitumine, mille eesmärk on osade kohustuste varjamine.
Inimesed loodavad, et pank ei uuri, kuhu raha läheb. Aga me tahame teada
saada, kas tegemist on siduvate kohustustega, kui näeme, kuidas laste
või lähedaste kontodele kantakse regulaarselt suuremaid summasid.»
Swedbank võtab laste kontode ärakasutamist väga tõsiselt. Esmaspäeval
toimus pangas koosolek, kus pank otsustas täiendada teenuste osutamise
üldtingimusi. Panga kommunikatsioonijuhi Kristi Roost sõnul tahab
Swedbank tingimuste muutmisega juhtida kiirlaenuettevõtete tähelepanu
tõsiasjale, et selline praktika ei ole pangale vastuvõetav.
«Loodame, et seadusandja võtab samuti lähiajal ette samme kiirlaenajate
tegevuse reguleerimise ja järelevalve teostamiseks,» lisas ta.
Loe pikemalt teisipäevasest Postimehest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar