16. jaanuar 2014

Töövõimetus muutub töövõimekuseks

Tasub lugeda aga probleemid on laiemad ja sügavam, sest seoses töötamisega kaasnevad puudest tulenevad lisakulud ja need ei kao kusagile. Näen ohtu, et kui inmeselt võetakse töövõimetustoetus ära kas siis on mõistlik tööl käia, kui pool palgast kulub transpordile (sh isikliku auto ülalpidamisele), abivaahenditele ja abistajatele. Tööle saamiseks on vaja ka töökohti ja ümberõpet ja praktikat, et tööl toime tulla...

Mahukas reformikava lubab puudega inimesed tööturule tuua. Ent mismoodi?

Sotsiaalministeeriumi ametnikel on valminud mahukas reformikava, mille tulemusena püüab riik nelja seina vahele aheldatud puuetega inimesi järjest rohkem tööturule tuua. Kuidas see eesmärk saavutada kavatsetakse?Eesti 1 286 479 elanikust on mingi puue 137 710 inimesel. Neist ­­77 617 on vanaduspensionärid, 50 879 tööealised inimesed ja 9214 lapsed. Töövõimetuspensioni saab ligikaudu 100 000 inimest ja ehkki täielikult töövõimetuks on tunnistatud neist vaid iga kümnes, ei käi tööl suurem osa neistki, kel töövõime osaliselt säilinud. Õhtuleht saatis sotsiaalministeeriumile viie inimese lood ning palus selgitada, mis muutuks nende inimeste elus pärast töövõimetoetuse reformi – kuidas ja millist tööd saaks neile inimestele reformikava jõustumisel pakkuda."Toodud juhtumid on rasked olukorrad, mille kommenteerimiseks oleks tarvis enamat teadmist kui olemasolevad kirjeldused, mille alusel lahendusi ja näiteid soovitakse. Saame rääkida üldiselt ümberkorraldustest," vastab sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld. Ta lisab, et paljuski sõltuvad asjaolud sellest, kas tulevikus hinnatakse inimene osalise töövõimega või töövõime puudumisega isikuks. "Siit lähtuvalt, kas ta on erihoolekande sihtgruppi kuuluv või ei," lausub Rosenfeld.Teine lähenemine kui varemKui seni on määratud töövõimetust, siis edaspidi hakatakse töövõimetoetuse reformiga vaatama just inimese töövõimekust, mis on ühtlasi suurim reformiga kaasnev muutus. Inimesele osalise töövõime määramisel lähtutakse tulevikus sellest, mida ta hoolimata haigusest või puudest teha saab. Ühtlasi abistatakse neid inimesi töö leidmisel ja selle hoidmisel. Töötukassa pakutavate tööturuteenuste kaudu toetatakse ka tööandjat erivajadusega inimese tööhõivesse kaasamisel. "Kui aga inimesel ei ole töövõimet, siis ei eeldata, et ta peab tööle minema. Ta võib tööle minna, kui soovib ja tunneb, et on selleks siiski võimeline," ütleb Rosenfeld. Töövõimetoetuse reformiga kavandatavad muudatused hõlmavad tema sõnul näiteks töövõimetuspensioni asemel toetuse maksmist, ning koos toetuse maksmisega pakutakse mittetöötavale vähenenud töövõimega inimesele toetavaid ja rehabiliteerivaid tööturumeetmeid. "Rehabilitatsioon on üks oluline tegur, mille võimalusi inimese jaoks ka juurutatav reform parandab. Kokkuvõttes võib öelda, et muudatus puudutab väga paljusid – mitte ainult töövõimetuse ja puudega inimesi, vaid ka nende pereliikmeid, erinevaid asutusi ja ühiskonda tervikuna," lisab Rosenfeld.Töövõimetoetuse seadus loodetakse vastu võtta 2013. aasta lõpuks. Kogu protsess võtab aega ja sellest tulevalt käivitub uus süsteem järk-järgult.
Ruslani lugu
Ruslan jäi halvatuks 2002. aastal vettehüppe tagajärjel. Enne õnnetust tegeles ta arvutitega – tal oli oma firma, autojuhiluba ja ta kavatses maja ehitada. Pärast õnnetust muutus elu täielikult. Ajapikku on Ruslan käed uuesti liikuma saanud ning 2010. aastal lõpetas ta ka Astangu rehabilitatsioonikeskuses IT-eriala õpingud. Tööle pole ta aga sellegipoolest saanud. Nüüd on kustunud igasugune lootus. "Minu CV on täiuslik, aga kui lähen töövestlusele ja nähakse ratastooli… siis sellega on jutt lõppenud," ütleb Ruslan. Mis temast edasi saab?
Mailise lugu
Mailis on sügava liitpuudega, aga aktiivse eluviisiga tüdruk. Ta liigub edasi istudes või ratastoolis – ilma järelevalveta ei saa teda jätta hetkekski. Tema suhtlusvahendid on nutt ja naer, ta ei räägi. Mailist hooldati kodus seni, kuni ta ema suri. Isal ei jäänud üle muud kui tütar hooldekodusse panna, sest tööl käia, tütre ja 90aastase vanaema eest hoolitseda poleks kuidagi võimalik olnud. Hooldajat, kes Mailise järele kodus vaadanud oleks, polnud aga kuskilt võtta. Nüüd elabki Mailis Tõrva Kodus. Mis temast edasi saab?
Pireti lugu
Üheksandal elukuul tekkis Piretil palavik, millele lisandusid krambihood. Aastaid üritasid vanemad saada selgust, mis nende lapsega lahti on. Kui Piret sai üheksa, siis selgus tuligi – ravimata läbi põetud ajukelmepõletik. Tema ajurakud on hävinud, ta saab ümbritsevast aru, kuid ei õpi midagi. Piret abistab vanemaid lihtsamate kodutööde tegemisel: viib koerale süüa, toob postkastist ajalehed ära, riisub lehti, toob puid, abistab köögis. Ometi ei usu vanemad, et tütar iseseisvalt, ilma nendeta, toime tuleks. Mis temast edasi saab?
Katrini lugu
Aasta tagasi ühel vaiksel õhtul hakkas Katrinil kael valutama, seejärel valu tugevnes ja 15 minutiga oli kogu keha halvatud. Organism hakkas üles ütlema ja Katrin viidi Tartusse intensiivravisse, kus teda hoiti kaks päeva kunstlikus koomas. Kuu aega hiljem õppis ta uuesti ise hingama. Arstide arvamus on, et tal on kaela piirkonnas seljaaju põletik. Rahaline seis ei võimalda Katrinil kunagi iseseisvalt liikuma hakata ja ta tunneb, et jääbki elavaks laibaks. Praegu hooldavad teda pereliikmed: söödavad, joodavad, tõstavad voodist ratastooli ja hiljem tagasi voodisse, riietavad, pesevad ja hoolitsevad kodu eest. Katrin vajab abi 24 tundi ööpäevas. Enne haigestumist oli ta tavaline koduperenaine: tegi aiatöid ja süüa, hoidis oma kodu korras. Mis temast edasi saab?
Pille lugu
2007. aastani oli Pille noor ja terve naine, kes enne lapsega kojujäämist töötas poemüüjana. Nüüd on Pillest alles vaid inimvare – tema mõistus on täielikult säilinud, kuid puugihaiguse tagajärjel ei suuda ta ei rääkida ega ennast liigutada. Mis temast edasi saab?

Rõivas: "Suurema tõenäosusega õnnestub reform seal, kus on rohkem töökohti."Eilsel töövõimetoetuse reformi eelnõu tutvustamisel tunnistas sotsiaalminister Taavi Rõivas, et tõenäoliselt õnnestub reform seal, kus on rohkem töökohti – maakohtades, kus niigi tööpuudus, võib reformi läbiviimine osutuda keerulisemaks. Samuti mängivad rolli paljud tegurid, millest üks on seotud näiteks raskendatud liikumisega maakohtades jõudmaks tööle ja tagasi koju. Rõivas ütles, et samas tähendaks reformi tegematajätmine seda, et kaheksa aasta pärast oleks meil praeguse 99 400 töövõimetuspensionäri asemel neid juba 119 000. 
Seda, et erivajadustega inimesed on valmis tööle minema, näitas ka uuringust välja tulnud töölesoovijate protsent – 63. Tööandjatest on valmis erivajadustega inimestele tööd pakkuma 68%. "Kõige enam soovivad tööandjad infot ja abi, et ei peaks ise kulutusi tegema, kui on erivajadusega inimese tööle võtnud. Soovitakse teada, kust saab tuge, kui peaks mingi probleem tekkima," rääkis Rõivas. Inimese töövõimet ei hakata hindama mitte ainult tervisliku seisundi põhjal nagu varem, vaid lisandub ka vestlus, millega selgitatakse välja, kas ja kui suured on inimese piirangud ühel või teisel tegevusel (liikumine, suhtlemine, tajumine, kuulmine)."Praegu hinnatakse ainult paberi põhjal, tulevikus aga silmast silma kohtumisel. Sest tegelikult ei saa ju öelda, et kõik ka 100protsendilise töövõimetusega inimesed seda on. Mul endal on mõned näited, kus inimene on paberi järgi sada protsenti töövõimetu, aga tegelikult töötab sada ja üks protsenti," ütles Rõivas. Kõige suurem töövõimetuse põhjus erihoolt vajavate inimeste seas on ministri sõnul psüühikahäired, teisel kohal on lihaste ja luudega seotud vaegused.

, 16. jaanuar 2014, 07:00

Kommentaare ei ole:

Puhkus Kanaari saartel - Gran Canaria 8

 8. päev - 6.11.2023 Ja ongi käes viimane hommik. Sööme kõhud täis. Võtame kohvrid ja lahkume hotellist. Buss ootab meid kl 10.45. Lennujaam...