Töövõime reformi jaoks on olemas oma koduleht

Sotsiaalministeerium saadab täna kooskõlastusringile töövõimereformi seaduseelnõu. Töövõimereformi eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimestel leida just neile sobilikku tööd. Samuti toetab reform tööandjaid, et nad oleksid valmis pakkuma tööd ka erivajadustega inimestele. Töövõimereformi ajakava ja sisu tutvutab selleks loodud veebileht: http://töövõime.sm.ee

Info panen ka siia: Miks on vaja töövõimereformi?

• praegu pole terviklikku inimkeskset lähenemist vähenenud töövõimega inimeste tööle aitamiseks;
• soovime pakkuda igale inimesele soovide ja võimete kohast tööd;
• eestis on 99 400 on töövõimetuspensionäri  –> süsteemi muutmata on kaheksa aasta pärast töövõimetuspensionäre 119 000;
• 63% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna;
• 68% tööandjatest on valmis tööle võtma töövõimetuspensionäri.

Selleks teeme:

• spetsiaalsed töömeetmed erivajadustega inimeste tarvis;
• töökohtade kohaldamine;
• investeerime inimeste tervisesse:
  • Rehabilitatsioon 2 mln € -> 6 mln €
  • Abivahendid 1,8 mln € -> 2,9 mln €

Erivajadusega inimesed on Eesti ühiskonnas suur potentsiaal

Miks on vaja süsteemi muuta?

Kehtiva süsteemi probleemid:

• killustatud korraldus inimese jaoks;
• vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi saada sobivaid meetmeid tööle tagasipöördumiseks;
• töövõimetuse hindamine põhineb iganenud mudelitel;
• ennetustegevused on puudulikud;
• 10% tööealistest saab töövõimetusega seonduvat hüvitist (OECD keskmine on 6,6%).

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) soovitused:

• piirata süsteemi sisenemist;
• tunnustada tööandjate kohustusi;
• siduda hüvitise maksmise kohustus osalemisega aktiveerivates meetmetes (aktiivsusnõue);
• töö peab rahaliselt ära tasuma;
• eestis tagab töövõimetus oluliselt suurema sissetuleku kui töötus. Suund töötuse ja töövõimetuse ühte sulandamisele: „single working-age benefit“.

Reformi eesmärgid

• vähenenud töövõimega inimeste tööturule tagasitoomine ja sellega parema sissetuleku võimaldamine;
• töövõime kaotuse ennetamine ja inimese motiveerimine ühiskonnaelus aktiivne olema;
• abi osutamine tööandjale töökeskkonna parandamisel (töövõime kaotusega inimese tööl hoidmiseks ning tööle võtmiseks).

Üks administreeriv asutus

• Eesti Töötukassa korraldab:
  • töövõime hindamist;
  • toetuse maksmist;
  • tööturuteenuste osutamist;
  • rehabilitatsiooni ja abivahenditega seostamist.

Uue skeemi põhimõtted:

• uus töövõime hindamise metoodika;
• pensioni asemel töövõimetoetus;
• aktiivsusnõuded neile kes saavad töötada;
• terviklik lähenemine: rehabilitatsioon, motivatsioon, abivahendid ja tööle tagasipöördumiseks vajalik abi ühest kohast.

Töövõime hindamine:

• hinnatakse võimeid, võimekust ja sobivat tööd;
• hindamise tulemus:
   A) töövõimeline
   B) osaliselt töövõimeline
   C) töövõime puudub

Töövõimetoetus:

• töövõimetoetus 2 suuruses (NB! Indikatiivsed summad):
  • 320 € töövõime puudumisel
  • 180 € osalise töövõime korral
• töötasu saamisel makstakse toetust täies ulatuses, kui töötasu on väiksem kui 60 kordne päevamäär (ca 640 €);
• töötasu vahemikus 641- 960 € puhul toetust vähendatakse;
• töötasu saamisel üle 960 € töövõimetoetust ei maksta;
• toetust indekseeritakse.

Aktiivsusnõuded

• osalise töövõimega inimene peab toetuse saamiseks:
  • olema töötuna arvel, osalema aktiveerivates meetmetes
  • õppima
  • töötama
• õigus saada tööturumeetmeid on ka neil, kellel töövõime täielikult puudub. Kohustust meetmetes osaleda ei ole. Aktiivsust ei nõuta, kui inimene kasvatab alla 3 a last või hooldab puudega inimest.

Praeguse pensioni suuruse säilitamine

• kui inimesele on kehtivas skeemis määratud töövõime kaotuse % vähemalt 2 aastaks ja uues skeemis on tema toetus väiksem kui pension, siis makstakse toetust varasema pensioni suuruses.

Töövõimetuspensionite ja töövõimetoetuste prognoositav eelarve


180 miljonit eurot EL vahendeid reformi elluviimiseks

• töövõime hindamise metoodika arendamine
• tööturuteenuste arendamine ja pakkumine 
• tööandjate toetamine
• teavitamine ja asutustevaheline koostöö

Kes on osalenud ettevalmistuses:

• töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, haigekassa,
• perearstid, töötervishoiuarstid 
• Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Puuetega Inimeste Fond
• sotisaalpartnerid
• mõjude eelanalüüs

AJAKAVA

• Reede, 17.01.2014 – töövõimetoetuse seaduseelnõu kooskõlastusringile
• märts – eelnõu valitsusse
• juuni – eelnõu vastuvõtmine Riigikogus
• Juuli 2015 - uue töövõimesüsteemi etapiviisiline rakendamine
• Jaanuar 2016 - hakkab töötukassa hindama ka praeguseid töövõimetuspensionäre, kellel lõpeb senine püsiva töövõimetuse tähtaeg.