7. jaanuar 2014

Riik jätab osad tööõnnestuses viga saanud inimesed hätta

Tööõnnetustes vigasaanud inimesi on Eestis palju. Eiki Nestor on juba palju aastaid, et meie riigis on vaja kkutsehaiguste ja tööõnnetuse seadus vastu võtta. seda seadust pole siiani aga selle asemel võttis vabariigi valitsus vastu määruse, mille alusel riik uutele tööõnnetuses vigasaanud inimestele, kelle tööandja on pankrotistunud, toetust maksma ei hakka. 

Riik jätab mõne miljoni säästmiseks tööõnnetuses viga saanud inimesed hätta

Riik kavatseb loobuda senisest korrast, mis võimaldas tööõnnetuse ohvril saada riigilt hüvitist, kui õnnetuse ohvri tööandja on oma uksed sulgenud. Tööõnnetuse või kutsehaiguse tõttu vigaseks jäänud inimene peab praegu sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul talle tekitatud tervisekahjude hüvitamiseks pöörduma nõudega oma tööandja poole. Kui aga tööandja on likvideeritud, on riik seni nõustunud kohtus välja mõistetud hüvitist ise inimesele tasuma. Detsembris teatas justiitsminister Hanno Pevkur rahulolevalt, et nõukogudeaegne tsiviilkoodeks kuulutatakse lõplikult kehtetuks. Seni kehtisid tsiviilkoodeksist just need paragrahvid, mille järgi määrati tööõnnetuse või kutsehaiguse ohvritele hüvitist.
"Põhimõte, mille järgi tööandja, kes on kohustatud maksma hüvitist, likvideerimisel ja õigusjärglase puudumisel maksab hüvitist riik, on välja töötatud ajal, kui eraettevõtlus puudus ning riik oligi ainus tööandja. Käesoleval ajal selle kohustuse sellisel kujul riigile panemine pole asjakohane," kommenteeriti muutust eelnõu seletuskirjas.
Riik ei soovi ettevõtete eest maksta
"Riik vastutab küll enda tekitatud kahju eest, kuid teiste tekitatud kahjude puhul piirdub riigi roll sellega, et ta peab looma piisava õigusliku regulatsiooni kahjunõuete maksmapanemiseks ning tagama isikutele, kes ei ole võimelised omale elatist teenima, ühiskonna poolt aktsepteeritud elustandard. Selleks on praegu välja töötatud erinevate sotsiaaltoetuste süsteem," lisas justiitsministeerium vastava eelnõu seletuskirjas.
Nestor nimetas taolist suhtumist oma blogis aga häbematuse tipuks. Nimelt ei ole praegu Eestis midagi lihtsamat kui üks ettevõte likvideerida ja selle abil vältida vajadust inimesele hüvitist maksta. Eelnõu ette valmistanud justiitsministeerium ei varjanudki, et muutuse taga on riigi rahahäda. "Kuna riigi tulude maht ei ole piiramatu, tuleb teha valikuid, milliseid toetuseid, hüvitisi on riik võimeline maksma," põhjendas justiitsministeerium hüvitise maksmisest loobumist.

Kui palju siis riik säästaks? Sel aastal kulub tühistamisele kuuluvate sätete alusel prognoosi kohaselt 4,4 miljonit, eelmisel aastal läks 4,2 miljonit eurot. Päris kohe kulu nulli ei lähe, sest need, kellele on hüvitised varem määratud, neist ilma ei jää. "Kavandatud muudatuste jõustumisel hakkab hüvitise kulu vähenema sõltuvalt hüvitisesaajate siit ilmast lahkumisest, kuna uusi saajaid ei lisandu," kommenteeris seda justiitsministeerium.
Kus on tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus?
Eelnõu järgi kaob hüvitise saajatel õigus riigi poolt tervisekahjustusest tingitud lisakulude ehk vajaduse suurenemisest tekkinud kahju, näiteks taastusravi hüvitamisele. Justiitsministeerium leidis, et toetuse maksmine ei ole riigi kohustus, vaid vabatahtlik soodustus, mille riik on endale võtnud. Justiitsministeerium leidis, et teised riigi pakutavad sotsiaalsed garantiid on kutsehaiguse ja tööõnnetuse ohvritele piisavad ja nad ei vaja riigipoolset hüvitiseskeemi. Nestor leidis aga, et vaatamata korduvatele lubadustele pole valitsus suutnud siiani luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust. Sellise kindlustuse korral maksaksid tööandjad kindlustusmakseid, mille eest omakorda saaksid kutsehaiguse ja tööõnnetuse ohvrid omale vajalikku hüvitist.

"Kõik normaalsed arenenud riigid on selle loonud, sest tööõnnetused ja kutsehaigused käivad tootmise ja töötamisega kaasas ja neid vältida pole võimalik," kommenteeris Nestor. Just selle kindlustuse puudumise tõttu ongi riik seni olnud nõus ise kinni maksma neid kahjusid, mida likvideerimisele läinud ettevõtted pole ise hüvitanud. Valdur Koorits

Kommentaare ei ole: