Mina pooldan ka esmalt perearsti poole pöördumist, sest arst teab ja kui ta arvab, et on vaja lisauuringuid, siis ka korraldab need või saadab eriarsti juurde edasi. Aga kui on mingi trauma ja see jääb õhtupoolikusse või nädalavahetusse, siis otsime abi EMOst. Aga õnneks seda pöördumist pole sageli vaja. Lisan siia Diana Ingeraineni arvamuse, millest kirjutab Joosep Värgi artikli:
Tungivalt eriarsti juurde pürgijad saaksid enamikul juhtudel abi perearstilt
Eesti haigekassa alustab veebruaris kampaaniat „Terviseprobleemide lahendamine algab pereõest ja perearstist ”, mille eesmärk on suurendada patsientide teadlikkust perearstiabi võimalustest ja lühendada eriarstide järjekordi. „Eestlastel on väga tugev usk spetsialiseeritud eriarstidesse,” vastas Eesti haigekassa nõukogu esimees Tanel Ross küsimusele, kas Eestis usaldatakse eriarste rohkem kui perearste. Küsimuse põhjustas tõsiasi, et eriarstide järjekorrad on Eestis tihtipeale mitme kuu pikkused ja haigekassa soovib neid uue kampaaniaga vähendada.
Ross lisas, et asi ei ole selles, et inimesed ei usaldaks oma perearste – patsiendi rahulolu uuringud näitavad hoopis vastupidist. Pigem peitub probleem tõsiasjas, et inimesed ei ole teadlikud sellest, et enamiku terviseprobleeme võiks tegelikult lahendada perearstile helistamine või tema juures käimine. Aga kui praegu on eriarsti järjekorda lihtne pääseda ja neid usaldatakse, siis miks peaksid inimesed oma harjumusi muutma? Rossi sõnul oleks see kasulik inimestele endale, sest nende mured leiaksid kiirema lahenduse ja tõenäoliselt kuluks ka vähem raha. Samuti tagaks see ravikindlustusraha otstarbekama kasutuse, mis tuleks patsientidele kasuks suuremas plaanis.
„Ma toon näite: noor naine käib antibeebipillide saamiseks günekoloogi visiidil, mille jaoks peab ta maksma visiiditasu. Tegelikult saaks ta need perearstilt visiiditasu maksmata,” tõi Eesti perearstide seltsi (EPS) juhatuse esimees Diana Ingerainen näite selle kohta, kuidas suurem meditsiinisüsteemi teadlikkus patsientidele kasuks tuleks. „Loodame, et kampaania lahendab aastaid tervishoiukorralduses kestnud probleemi, et inimesed on valel ajal vales kohas, millest põhjustatud kannatusi on ka patsiendid ilmselt oma nahal tundnud. Eriarstiabi vajavad patsiendid peavad jõudma vastuvõtule vastavalt oma terviseprobleemi tõsidusele, mille hindamiseks on perearstil vajalik kompetents,” sõnas Ingerainen.
Tema arvates võikski kampaania tulemuseks olla see, et inimesed saavad abi õigel ajal õigest kohast. „Eriarstid on mures, et nad tegelevad n-ö mitteprofiilsete patsientidega: neuroloogid on esile toonud, et ligi neljandik nende patsientidest oleksid tegelikult pidanud abi saama mujalt. Veresoontekirurgid on hoopis õnnetud: kahekümnest patsiendist on võib-olla ainult kaks-kolm nende omad,” näitlikustas Ingerainen olukorda ning lisas, et tegelikult saab ligi 80% tervisemuresid lahendada perearsti juures.
Ingeraineni sõnul on perearstil aastas keskmiselt ligi 1700 visiiti, millest haigekassa soovitatud optimaalse nimistu (1200–2000 patsienti) teenindamiseks igati piisab. Tema sõnul pole probleem selles, et inimesed käiksid perearsti juures liiga vähe, vaid pigem selles, et mõned vanuserühmad teevad seda liiga kasinalt. Näiteks 40–50-aastased mehed. „Töötavad niikaua, kuni esimese infarkti saavad, ja selle tagajärjel surevad ju üle poole kohe ära,” sõnas Ingerainen ja lisas, et probleem on ühiskonna väärtushinnangutes ja teadlikkuses, miks teatud soo- ja vanuserühmad oma terviseriske õigesti ei hinda.
„Ei tehtud midagi”
„Olen tihti sattunud kuulma, kuidas inimesed kurdavad, et nendega ei tehtud perearsti juures mitte midagi. Uurima hakates selgub, et tegelikult mõõdeti veresuhkrut, kehakaalu, ümbermõõtu, vererõhku ja nii edasi,” sõnas Ingerainen. Sellega viitas ta tõsiasjale, et tihti ei saa patsiendid arugi, kui perearst nendega tegeleb. Näiteks tehakse Eestis tavalisi vereproove ligi neli korda rohkem kui Soomes, kuigi nii suur erinevus pole kuidagi põhjendatud. „Ega analüüs ei ravi. Meie tervishoius tehakse liiga palju tehnilist tegevust ning ei väärtustata teist poolt, milleks on nõu andmine ja inimesega tegelemine,” lausus Ingerainen.
Haiglate erakorralise meditsiini osakondade arstide sõnul on aasta lõpus tihti näha, et perearstidele uuringute tarbeks eraldatud raha on otsa saanud, sest inimesed pöörduvad uuringute tegemiseks tihedamini nende ja teiste eriarstide poole. Seda kinnitas ka Ingerainen, kelle sõnul on olukord sel aastal paranenud, sest peale uuringuteraha suurenemise on lisandunud ka tegevusfond. Selle alla käivad pisemad kirurgilised protseduurid, mille sooritamisega perearstid vabalt hakkama saavad.
„Ma ei tahaks öelda, et uuringutefond on täiesti ebapiisav, aga loomulikult on perearstipraksiseid, kus aasta esimeses pooles tehakse rohkem uuringuid kui aasta teises pooles,” tunnistas Ross uuringuteraha puudujäägi probleemi. Rossi sõnul teeb haigekassa selleks koostööd perearstide seltsiga ja vajaduse korral uuringutefond lähiaastail suureneb. „Põhiline on see, et ükski põhjendatud uuring ei jääks tegemata, sest raha on otsas,” selgitas ta.
Perearsti nõuandetelefon saab ligi tuhat kõnet päevas. Perearsti nõuandetelefoni 1220 projektijuhi Külli Friedemanni sõnul suureneb helistajate arv iga aastaga. Tööpäeviti teenindab telefonikeskus ligi 600, nädalavahetustel 800 ja viirushaiguste hooajal lausa 1000 kõnet päevas. Sagedamini kasutavad nõuandetelefoni vanemad inimesed ja väikelaste vanemad. Friedemanni sõnul on põhjust nõuandetelefoni poole pöörduda ootamatu haigestumise korral või juhul, kui on vaja meditsiinitöötajaga nõu pidada. „Väga palju saavad inimesed enda tervise heaks kodus ise ära teha. Tihtipeale on inimestel ravimid juba kodus olemas ning meilt saavad nad nõu, mida konkreetsel juhul tarvitada,” selgitas Friedemann. Nõuandetelefonile on võimalik helistada ka välismaalt, kuid Friedemanni sõnul ei peeta nende kõnede üle eraldi arvestust. „Tavaliselt ütlevad inimesed seda ise kõne käigus, kas nad asuvad hetkel välismaal reisil või elavad seal juba pikemat aega. Tihti on helistajateks inimesed, kes on turismireisil ja vajavad apteegist ravimeid, kuid need on teise nimega kui Eestis.” Ligi 90% juhtudel saavad nõuandetelefoni poole pöördujad koduse ravi juhised. Ülejäänud 10% juhtudel soovitatakse pöörduda arsti vastuvõtule. 0,3% juhtudel ühendatakse patsiendid kiirabiga.
E-saatekiri on sihtasutusel digitaalselt valmis ja nüüd läheb selle juurutamiseks. Sihtasutuse E-tervis juhi Raul Milli sõnul on e-saatekiri digitaalsel kujul valmis. „Kõigil arstidel, kelle infosüsteemis see funktsionaalsus on välja arendatud, on võimalus e-saatekirja digitaalsel kujul väljastada ning eriarstil seda ka vastu võtta,” sõnas Mill.
Praegu on koostöös Eesti haigekassa, haiglate ja perearstidega käimas e-saatekirja juurutamine, mis tähendab saatekirja digitaalse vormi senisest laiemat kasutust. Eesmärk on vastuvõtuaegade topeltbroneeringute vähendamine – digisaatekirjaga saab tulevikus broneerida vaid ühe aja korraga. „Samuti kaob patsiendil vajadus minna paberkandjal saatekirja järele, kui see on digitaalselt tervise infosüsteemi edastatud ja haiglale või eriarstile sealt kättesaadav,” tõi Mill esile e-saatekirja plusse.
Vaata digilehest lisa
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kevadpuhkus Türgis 2
Tuba oli väga hea asukohaga, kõik mugavused ja ligipääsetavus ja kohandused ka Arko jaoks. Piisavalt ruumi rõdule pääsemiseks. Muideks kodus...
-
Tööraamatud ja tööstaaž. Sotsiaalkindlustusamet teatab, et pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kas...
-
Sel nädalavahetusel käisimekoos Arko ja Ulrikaga Pärnus. Toimus Eesti Linatantsu festival, mis minu jaoks oli juba 8. korda. Algas tibutant...
-
15. päev - 6. 08.2013. Alustame sõitu kiirteel ja kiirus suureneb märgatavalt 50-80-130 km, sest teeremondi tõttu pole võimalik kiirteel pi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar