26. jaanuar 2014

Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 19

17. päev - 8.08.2013.
Hommikul ärkame kl 7.30 paiku ja mida sa ikka pikutad, kui uni on läinud.  
Siis märkame, et meie kõrvale on tekkinud öösel äge maailmarändurite auto ja on mida imetleda, sest rootsi päritoluga auto külg on reklaame ja külastatud maid täis. Toimetame vaikselt, et teisi mitte üles ajada aga need reisisellid leiavab samuti ärkamiseks aja sobiva ning jalad esiaknalt kaovad sandaalidesse. Tuleb taas õhtul kohatud valges pluusis külamees, kes taarakorjamise ringi teeb. Alustame eelviimast reisipäeva Poolast ja õhtuks loodame jäuda läbi Leedu riigist Lätti. Kodduteed on jäänud 860 km. Sõit kulgeb määda põldudest ja küladest, vaheldumisi autod, rekkad, bussid ja igasugused erinevad traktorid ja põllutöömasinad. Kui mõni suurem traktor oma koormaga läheb, siis võib tema taha tekkida kilomeetrite pikkune saba aga kõik sõidavad rahulikult ja tundub, et kannatlikult, sest on augustikuu ning saagikoristusaeg. Reisi ajal on olnud palju kõnesid ja osadele olen vastanud smsidega, sest on puhkuse aeg ja puhkan. Kahele kõnele otsustan siiski vastata. Esimene kõne on Marianne Mikkolt, kes tervitab ja teatab, et on KOV 2013 valimiste esinumber Haaberstis. Mul on selle üle hea meel, sest tublid naised on otsustanud kandideerida ja olen minagi oma jah sõna öelnud, et kandideerida oma 5. valimistel, sel korral Haabersti nimekirjas ja Marianne lubab head kampaaniat teha, koos meiega. Teiseks helistajaks on Rocca al Mare kaubanduskeskuse ehitaja, kes pöördus minu poole, et küsida ehitusloale kooskõlastust, kuid tegevuskeskuse maja oli kinni ning selgitasin, et oleme kollektiivpuhkusel. Suunasin ta siis abivalmil otsima Jüri kontakte Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu lehelt. Tundub, et ühing on tagasihoidlik ja peaks rohkem oma tegevusesse panustama ja reklaamima, et inimesed neid leiaksid. Olen isegi selles hoonete ja teede kaardistamisel ning auditite tegemisel abiks olnud ja ega see vabatahtlik töö mulle võõras ole. Olen seda teinud juba üle 8 aasta. 
Eile sai ostetud uus juukselõikamismasin ja ma kohe kibelen seda kasutama Arko peal. Selleks teeme vahepeatuse ühes teeäärses parklas ja Arko siis teeb esimesed lükked oma juuste peal. Tulemus on hea ja ongi ilus kiilakas mees valmis. Selline soeng ei aja higistama ja sobib talle hästi. Pai, pai selline ilus ümmargune peanupp ja täpselt seda ta sooviski. Sõidame edasi ja jõuame Augustowi linna. Selline lahe linn on enne Leedu piiri ja jalutame purskkaevu juurde ja käime turul ning poes kommi ja süüa-juua ostmas. Poolas toimib meie tavaline deebetpangakaart ja kõik on ok. Linna kohta on ka palju pildimaterjali internetis, mida saab vaadata siit
Kell 14.20 siseneme Baltikumi ja jõuame Leedu Vabariiki. Nii hea tunne on nagu oleks koju jõudnud, sest metsad ja teed on nii sarnased meie omadele. Tangime Statoilis autot ja käisime Kaunase Mega kaubanduskeskuses. Valisin endale sealt hästi laheda suure tumesinise (öösinise nagu hiljem teada sian, et seda tooni kutsutakse) käekoti. Sõidame seni, kuni jõuame 19 km enne Läti piiri asuvasse söögikohta, kus on ka miniloomaaed. Läheme karule külla kl 19 ajal õhtul ja karuott marsib puuris ringi. Sööme õhtusööki ja teenindus on täitsa heal tasemel, sest teenindaja märkas, et Arko on ratastoolis pakkus kohe ise abi, et ta toob toidu õue kandikuga. Üllatusime, kui saime teada, et see zooparkas on tasuliseks tehtud, hinnaks 5 leedu raha lt, kuid raha nad meilt ei tahtnud ja noormees selgitas, et meie jaoks on külastus tasuta. Aitäh! Karbonaad koos kartulipudruga on nii maitsev ja oleme vist harjunud, et süüa saab poole 8 ajalõhtul. Kõht täis jätkame sõitu Läti suunas ja kl 20.08 saabumegi Läti vabariiki. Riia linna all ööbime suures tanklas, kus saame öösel nii vihma kui äikest. Õhtul oli sooja kl 7 ajal +33 C. Palavus ja see vist meelitaski selle pauguga vihma kohale.  Koduni jääb veel vaid 269 km. 
17. päeva läbisõit on 634 km. 
 Ohhooo hommik käes! Tõusen ja säran.
 Sellised vahvad maailmarändurid meil naabriteks.



 Uus ja kliimele vastav sonks Arkol. Ise tehtud, hästi tehtud. Natuke ka minu abi läks tarvis. Ja tulemus on selline!

 Augustowi linnapargis.




 Loomaaias jälle karul külas.

 See toit oli tõeline nauding seal zooparkases nii hea, et söök kadus taldrikult kiiresti.




 Sõidame mööda teed kodu poole.

Kommentaare ei ole: