4. jaanuar 2014

Reisiblogi: Meie Prantsusmaa 6

6. päev - 28. juuli 2013
Peale öist ja kauakestvat vihmasadu oli meil äratus suhteliselt hilja. Palav oli aga kui oleks akna avanud, siis oleks jälle märjaks saanud. Polnud hullu, normaalne oli ja unistus Prantsusmaalt hakkab peagi tõeks saama. Ootan ja unistan... Nii me liigume ja jõuame Belgia linna, mille nimi on nii keeruline, et Arko abiga me selle üles leidsime - Kortrijk. Ilus linnake ja Internetist leidub, et tegemist on keskaegsel kujul säilinud Kortrijki vanalinn on Belgia suurimaid turismimagneteid ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse

Sealt sõidame ranniku äärde Ostende randa. Kuigi tutvume linnaga ja käime poeski juustu ja veini ostmas, siis selle kõrval kahvatub kõik, sest see rand on reisiaamatute järgi üks vanu ja kuninganna suvituskoht ning kohapeale jõudes selgub, et tõeline invaparadiis. Ümberringi suured hotellid ja pikk rannariba ning suur invaparkla, mille serval lehvib ratastooli ja merelainetega lipp. Parkimiskoha leidnud, asume patseerima rannapromenaadile ja sinna ikka mahub inimesi erinevate sõiduvahenditega, jalgrataste, ratastoolide ja kärudega liikuma. Tuul on üsna vali aga see ei sega mul ujuma minemast. Meri on suurepärane aga kaua peab kõndima enne, kui päris ujuma lähem. Meelitan ka Arkot aga tema vastus ei. Seal parkla servas on isegi invapagide laenutus ja töötajad, kes siis inimesi vette viivad ja ujutavad. Seda polnud ma varem veel näinud. Muljetavaldav, milliseid kohti leidub maailmas. Rannas on ka tokkide otsas sellised mitme meetirsed riidekangad, mille tuulevarjus inimesed rannaelu naudivad. Rahvast pole eriti palju aga ringi liigub jäätiseauto. Merevesi oli soolane aga ujuda mõnus ja kookose-valgesohokolaad maitses mulle väga. Arko meil valgeshokolaadi suusisse ei võta ja mulle jäi rohkem. Sela kõrval oli ka lennujaam ja lennukeid maandus tihedalt. 

Kl 16.45 jõudsime Põhja-Prantsusmaale! Seal on head teed ja kiired autod. Hekid on ka nii lahedalt ja maalähedalt pöetud, et muudkui vaata ja imesta.  Esimese peatuse tegime Lille linnas ja meenus ema koos oma sõbrannadega, kes teatasid, et löövad ennast üles, panevad sõbrannadega sukad jalga ja lähevad lille lööma ehk restorani tantsima. Meie pidime kodus magama ja Tiiu siis pani meid magama aga see oli nii ammu, kuid on tore meenutada. Sõitsime mööda kiirteed ja selgus, et Lilles on kiirteede liitumiskoht ja ristuvad 5 kiirteed. Meie valisime neist 3. -Autoroute A1  : Lille – Arras  Pariis / Reims  Lyon/ Orléans / Le Havre. Õhtusöögiks sõime grillvorste ja seenesousti riisiga. Maitses hästi ja oligi jälle üks päev läbi. Selle tee peal me ka öömajale jääme. Läbisõit oli selleks päevaks 473 km.
 Linnas nimega  Kortrijk.



 Pöetud muruplatsid Belgias.
 Poes Ostendes.
 Invahotellid Ostende rannal.
 Kui ainult leiaks selle õige parkimiskoha, et saaks randa minna...
 ja seal see ilmatu suur invaparkla on ja koos veel teeninduspunktiga ja merre ujuma pääsemise abivahendite ja personaliga. Invaparadiis.

 Arko hoiab lippu kõrgel aga vette ei tulnud veel.


 Rannapromenaad Ostende rannas ja seal need riidestplagud ongi, mille üles sättimisel inimesed labidaid kasutavad ja pärast lapsed kaevavad auke liiva sisse. On ka päikesevarje, mille meie kõrval tuul lendu tõstis ja teistele peale tiris. Mees läks ja rääkis ja vabandas pikalt, et see nii juhtus.
 Puhkus ja aukudega juust ja vein.

 Reisil me eriti veini ei joonudki, pigem ikka vett ja karastusjooke ja palju kohvi.
 Jäätiseauto koos lipuga,et oleks kuulda tuututamist ja näha liiklemist.
 Sedasi neid ratastoolis inimesi sinna merelainetesse sõidutati.
 Linnast välja sõites jäi tee peal ka mingi varjendid ja looduspark, kus inimesed usinasti matkasid.
 Teedele tekkisid elektroonilised liiklusmärgid ja inimesed liiklesid rahulikult ja viisakalt.
 Ajalooline linn nimega Lille.
 Päris kena ja rahulik Põhja-Prantsusmaa linnake.

 Oli torne, hobuseid ja teatrimaja.

 Arko sai ka päris tõeliste ja ilusate, rikaste meeste taga ja kõrval sõita. Lahe.


Kiirtee maksude tasumine oli lihtne, võta pilet ja maksa aga selleks peab sularaha või pangakaart olema. Ük tark üritas sinna kopsikusse, kuhu mündid tuleb sisse panna, hoopis paberraha toppida ja siis tuli tädi puurist välja vahetas talle raha. Teenindus korrektne. 

Kommentaare ei ole: