17. jaanuar 2014

Maaleht: Töövõimetuspension ei kao ära

Panen siia Maalehe artikli, milles ajakirjanik Silja Lättemäe selgitab hästi loogilisel lahti töövõime toetuse reformi.

Töövõimetuspension ei kao ära


Osaliselt töövõime kaotanud inimestel ei tasu karta, et neilt töövõimetuspension uue reformiga ära võetakse. Vastupidi - pension hoopis suureneb. Lisaks peab inimene töötukassa nõudeid täitma, olgu selleks siis töövõime hindamine, koolitus või sobiva tööpakkumise vastuvõtmine.
Uus töövõimereform peaks jõustuma 2015. aasta suvel ja sellega pööratakse senised põhitõed vastupidiseks. Senise töövõimetusprotsendi asemel hakatakse hindama töövõimet. Töövõime hindamist on plaanitud läbi viia spetsiaalse küsimustiku abil, mille on koostanud Eesti Töötervishoiu Arstide Selts. Kui küsimustiku alusel ei saada selgeks, kui palju on inimesel töövõimet säilinud, toimuvad ka spetsiaalsed silmast silma kohtumised tervishoiueksperdiga.
Eelmisel nädalal selgitati sotsiaalministeeriumi nõupidamisel uue töövõime reformi põhimõtteid. Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm rõhutas, et selle reformi väljatöötamisel on nende eesmärgiks see, et toetused ei väheneks, et puuetega inimesed ei peaks kannatama, seetõttu ongi plaanis senise töövõimetuspensioni suurendamine. „Me tahame anda sõnumi ühiskonnale, et kõik need puudega inimesed, kes tahavad ja saavad, võiksid tööd teha. Aga põhiline sõnum on see, et eriavajdusega inimesed ei peaks reformi läbi kannatama,“ rääkis Haukanõmm. Kogu tulevase reformi raskus koondub Eesti Töötukassasse. Töötukassa pakub nii puudega inimese hindamist kui maksab töövõime toetust (senine töövõimetuspension). Töövõimet hinnatakse järgmiselt: töövõimeline, osaliselt töövõimeline, töövõime puudub.
Töövõime toetus tõuseb
Reform ei puuduta raske puudega inimesi, kel töövõime täielikult või peaaegu puudub ja kellele on määratud töövõimetuse protsent tähtajatult või pikaajaliselt. Töövõime puudumisel hakkab toetus aasta-poolteise pärast olema 320 eurot, osalise töövõime korral 180 eurot kuus. Osalise töövõimega inimene peab selle 180 euro saamiseks võtma end Töötukassas arvele, esitama tervisetõendid, täitma töövõime küsimustiku ja osalema aktiveerivates meetmetes. Siis jätkub ka töövõimetoetuse maksmine. Juhul kui puudega inimene juba õpib või töötab, makstakse talle töövõime toetust edasi.
Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal selgitas, et kui algab tööveõimetuspensionäride töövõime uus hindamine, siis lõpliku otsuse töövõime kohta annab töötukassa. „Hindamist ei tehta ainult meditsiooniliste dokumentide alusel, inimest hakatakse hindama ka muu metoodika järgi, mis näitavad, millised piirangud tal töötegemiseks on,“ teatas Liimal. Veel ei selgitatud põhjalikult, kuidas täpsemalt töötukassa tegevus hakkab välja nägema, aga igatahes töötukassa tegevusväli laieneb.
Töökoha leidmine pole kerge
Küllap põhimõte osaliselt töövõime kaotanud inimeste puhul jääb üldjoontes samasuguseks, nagu praegu on registreeeritud töötutega, kus toetuse saamiseks tuleb kohtuda töötukassa esindajaga, läbida vestlusi, koolitusi ja vastu võtta ka pakutav töökoht või põhjendada, miks pakutav koht ei sobinud. Kui töökohta ei leia, jätkub toetuse maksmine. Reforminõupidamisel osalejad ei varjanudki seda, et praegu on paljudel juhtudel töötuks jäänud inimesed valiku ees, kas registreerida end töötuks või töövõimetuspensionäriks ja enamasti võetaksegi suurema toetuse saamiseks töövõimetuspension, sest meie rahva tervis on tõesti kehvavõitu. Juba lähitulevikus aga säilib kergema puudega inimestel kenasti ka töövõime toetus, kui ta on suudab kasvõi mõne lihtsama töö saada. 

Reformijad rõhutasid, et põhimõtteks pole sugugi kehvema tervisega inimestelt raha vähemaks võtta. Vastupidi - seni on keskmine töövõimetuspension olnud 134-260 eurot, edaspidi on see 180 ja 320 eurot. Kui inimesele suudetakse sobiv töökoht leida, hakkab ta palka saama, nii paraneb ka maksulaekumine pensionikassasse ja ravikindlustuseks. Ka tervist taastavatele tegevustele, nagu rehabilitatsioon ja taastusravi - tuleb raha juurde.

Kommentaare ei ole: